Rüütel: Vene vägede jäämine Eestisse oleks mõjutanud poliitilisi otsuseid

Nii president Arnold Rüütel, Vene vägede lahkumise aegne kaitseminister Enn Tupp, kui ka praegune kaitseminister Sven Mikser leiavad, et kui Vene vägede lahkumine oleks hakanud venima, oleks see osutunud oluliseks takistuseks Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ja NATOga.

President Arnold Rüütel ütles Postimehele, et kui Vene väed ei oleks 31. augustil 1994 Eestist lahkunud, oleks see tähendanud olulist poliitilist mõju Eesti otsustele.

«Eesti oleks olnud ikkagi iseseisev, aga ilma mingi kahtluseta mõjutatud Vene vägede meie territooriumil viibimisest,» lausus Rüütel.

Aastatel 1994-1995 kaitseminister olnud Enn Tupp lausus, et vägede lahkumise venimise korral oleks mitmed arengud peatunud.

«Võõrriigi vägede viibimine suveräänse riigi territooriumil näitab seda, et see riik ei ole täiesti suveräänne. See oleks venitanud mitmeid rahvusvahelisi leppeid, kõik oleks nihkunud edasi teadmatusse kaugusesse,» nentis Tupp.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul näitas Krimmi annekteerimine ilmekalt seda, mis oleks võinud juhtuda, kui Vene väed oleks jäänud Eestisse paigale.

«Needsamad kurikuulsad rohelised mehikesed ilmusid Krimmi just Venemaa sõjaväebaasidest.  Eesti Integratsioon läände, Euroopa Liitu ja NATOsse oleks olnud tunduvalt keerulisem, kui mitte võimatu,» lausus Mikser.

Tema sõnul tuleb kindlasti olla väga tänulik Eesti diplomaatidele, sõjaväelastele, poliitikutele ja kõigile teistele inimestele, kes töötasid palehigis selle nimel, et kasutada seda ajaakent ja okupatsioonist mahajäänud väeüksused riigist kiiresti välja saada.

Eesti Eruohvitseride Kogu korraldas täna Tallinna ülikooli Tondi tänava õppehoones konverentsi «20 aastat Venemaa Föderatsiooni väekontingendi väljumisest Eesti Vabariigist». Samas avati ka fotonäitus «Nii nad välja saadi!».

Konverentsi vaheajal avati hoone muuseumis stend «Tondi Sõjakooli Memoriaal» 1770 Eesti ohvitserile, kes kaotasid aastatel 1924-1991 vägivalla läbi oma elu.

Kuigi Eesti taastas iseseisvuse 20. augustil 1991, lahkusid Eesti pinnale jäänud Vene väed lõplikult alles 31. augustil 1994. Vene vägede väljaviimise leppisid 1994. aasta juulis kokku president Lennart Meri ja Venemaa president Boriss Jeltsin.