/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2010/11/03/459606t1haec8.jpg)
Võõrtööjõu sissemeelitamise abil tasuks lapsehoidjate probleemi lahendamisel otsida võimalusi näiteks pensionäride rakendamiseks, leiab Praxise mõttekoja töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Marre Karu.
Analüütik: võõrtööjõu asemel võiks rakendada pensionäre
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lapsehoidjate probleem on kindlasti suur ja selle lahendamine oluline, kuid kas me oleme kindlad, et probleemiks on töökäte ja võimalike lapsehoidjate puudumine, mille lahendamiseks on tarvis võõrtööjõudu sisse meelitada? Või on probleem milleski muus?» märkis Karu.
Karu pakkus, et võib-olla on ka selliseid lahendusi, kus saame oma inimesi paremini ära kasutada ja mobiliseerida.
«Näiteks võiks kaaluda nn kasuvanavaemate süsteemi juurutamist ehk viia noorte lapsehoidu vajavate peredega kokku üksikud pensionärid, kel on aega ja energiat ning kes otsivad oma päevadesse tegevust ja elule sisu. Sedasi saaks lisaks hoitud lastele ka parandada meie vanema põlvkonna heaolu. Selliseid lahendusi on nii mõneski riigis olemas.»
Ettevõtja Priit Alamäe pakkus tänases Postimehes välja, et Eesti võiks koduabiliste-lapsehoidjate palgad vabastada kõigist maksudest ja avada oma tööturu ses osas ka aasialastele. Eeskujuks tõi ta Pärsia lahe riikides toimiva süsteemi, kus enamik koduabilistest tuuakse sisse kas Filipiinidelt, Indoneesiast või Indiast, neile makstakse kinni reisikulud, elamine ja toit ning töötasu 100 kuni 150 eurot kuus.