Täna Postimehes: vabadus juua tuli kohustusena

Foto: Corbis/Scanpix

Justiitsminister Andres Anvelt ootab kõigi inimeste ettepanekuid avalikus kohas napsitajate korralekutsumiseks.

Ühiskondlikus vastutuules purjetav avalikus kohas alkoholi pruukimise uus kord läheb ülevaatamisele ja üks võimalus on anda igale linnale õigus oma reeglid luua.

Justiitsminister Andres Anvelt, viimasel ajal kõlab aina rohkem küsimus, miks selline seadus üldse vastu võeti. Kust praegune segadus alguse sai?

Korrakaitseseadus hakkas elama oma elu juba 2007. aastal ning 2011. aastal, vahetult enne eelmise riigikogu [ametiaja] lõppu, päris viimastel päevadel see ka vastu võeti. Seadus jõustus selle aasta 1. juulil. Aga tuleb teha oluline vahe – korrakaitseseadus tervikuna on ääretult mahukas ja see säte, mis on praegu probleemi tekitanud, on n-ö ainult nööp pintsaku küljes.

Korrakaitseseaduse mõte iseenesest on liikuda nõukogude avaliku korrakaitse süsteemilt üle läänelikule korrakaitsesüsteemile, kus esikohal on inimese subjektiivne õigus ja selle kaitse. Selle alla käib ka see, et alkoholi tarbimine on inimese õigus. Kui ta sellega kedagi häirib, siis on teiste õigus häirimine lõpetada. Kutsuda politsei, kutsuda ise häirijad korrale.

Lääneliku mõtlemise järgi pole meil see seadus toimima hakanud.

Meil tekkis olukord, kus üks väike osa ühiskonnast tundis ennast justkui kammitsatest vabastatud. Enamik kindlasti mitte. Tegemist on tõesti käputäie inimestega ja enamik meist ei kiida praalivat avalikku joomist heaks. Aga usun, et väga paljud meist on näiteks metsa ääres, mis on ka avalik koht, pärast metsa- või heinategu lubanud enesele külma õlle...

Seda on ikka tehtud, ka enne seadust.

Jah, mis sisuliselt tähendas, et me tegelikult rikkusime seadust. Tuleb sellest aru saada, et me kõik rikkusime varem seadust, ka korralikud inimesed.

Käputäie lärmakate pidutsejate tõttu on tekkinud kogu seadusele vastakas taustafoon. Julgen öelda, et väga väike osa ühiskonnast tõlgendas seadust nii, et nüüd peab avalikus kohas alkoholi tarbima.

Et see pole vabadus, vaid kohustus?

Just. Vaadates praegust pilti, ütlen elupõlise demokraadina, et mina usun inimeste korrektsusesse ja sellesse, et enamiku asju reguleerivad inimesed ise ilma seadustetagi oma käitumises, oma lugupidamises teiste vastu.

Aga see reaktsioon, mis ühiskonnas tekkis, noh... See ei olnud ettearvamatu, aga see on läinud kindlasti üle võlli. Oma roll oli meedial, mis on ühtpidi hea, et ta tõi vabadust kohustusena võtnud inimesed teravalt esile.

Loe täispikka intervjuud reedel Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!