356 meetri pikkune ERMi uus hoone võtab ilmet

Homme toimub Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi hoone sarikapidu, Postimees lasi sel puhul droonil maja üles pildistada.

Just ülalt vaadatuna paistabki täismõõtmed saanud hoonekarp iseäranis võimas. Sellal kui droon taevas pilte klõpsutas, tegi ERMi direktor Tõnis Lukas Postimehele majas põhjaliku ja mõningast fantaasiat nõudva jalutuskäigu. Hoone ei ole iseenesest kuigi kõrge, see-eest aga ilmatu pikk – 356 meetrit.

Ehitusalust pinda on 2,2 hektarit ehk 22 000 ruutmeetrit. Samas ei jää hoones jalutades seda hirmu, et meie riiki on tabanud jälle gigantomaania – tundub, et ruumi on parasjagu. Küllalt suure osa võtavad enda alla külastajatele suletud töötajate tsoonid, sest ERM on ju lisaks muuseumile ka tõsine teadusasutus. Hoone alumine, kohati maa alla jääv tasand on suures osas mõeldud hoidlate tarbeks.

Teisipäeval polnud veel päris selge, kuhu ehitajad pärja panevad, variante oli kaks. «Ehitajad panevad pärja kõige kõrgema koha peale ja peremees peab selle alla tooma,» lausus Lukas. «Kui peremees ei too alla, siis olid ehitajad vähemasti vanasti nõus pärja ise alla tooma, kui peremees laua katab.»

Lukas üritas mu silme alla manada röögatut varikatust, mis alles tuleb peasissekäigu kohale. «Selle varikatusega kaetud ala laius on suurem kui Tartu laulukaarel,» seletas ta.

Majja sisenedes jääb paremale muuseumi kauplus ja kahel korrusel hariduskeskus auditooriumide ja nõuandepunktiga. Vasakul on aga 250-kohaline konverentsi-, filmi- ja kontserdisaal. Kõrvale tuleb ka restoran.

Tagasi kiviaega

Edasi jõuab suurele vastuvõtualale, mille vasakusse serva jäävast klaasgaleriist avaneb edaspidi vaade otse all õues asuvatele (tulevastele) tiikidele, mis on omakorda ühendatud aknast paistva Raadi järvega. Kõrval sahiseb praegu täitsa korralik lehtpuumets.

«Teeme selle asemele edaspidi teemapargi,» lausus Lukas. «Ka õue tulevad igasugu tegevused, olgu siis savikoda, kiigeplats või eksperimentaalarheoloogia ala, aga praegu selleks veel raha pole. Vabaõhumuuseumiga me siiski konkureerima ei hakka ja talutaresid ei tule.»

Vastuvõtualalt on külastajal võimalik edasi valida kolm avaust, millest siseneda kolmele näitusele – suurim neist on muidugi eesti püsinäitus 3800 ruutmeetril, mis on keskmise hüpermarketi maht. Teine võimalus on minna soome-ugri püsinäitusele ning kolmanda valikuna ajutisele väljapanekule.

Võib osta igale ekspositsioonile eraldi pileti või ka pileti kõigile kolmele näitusele. «Eesti kultuuri püsinäitus kujutab endast ajatelge, mis näitab meie kultuuri arenguid kiviajast kuni nüüdisajani,» selgitas Lukas.

Omalaadse veidrusena on hoonel tegelikult kaks sissepääsu mõlemas otsas. Tagumise otsa sissekäigust alustades jõuab inimene kiviajast tänapäeva, eestpoolt tulles aga tänapäevast kiviaega. Nii on täiesti võimalik, et hoones liiguvad grupid vastupidistes suundades – eks näis, kuidas see tegelikkuses toimima hakkab. Ent meie liikusime Lukasega siiski kiviaja suunas.