:format(webp)/nginx/o/2014/07/15/3204091t1hd406.jpg)
Justiitsminister Andres Anvelt teatas, et ei välista korrakaitseseaduse muutmist, mis puudutab avalikus kohas alkoholi tarbimist. Selleks ootab ministeerium inimeste ettepanekuid.
Anvelt tahab avalikku napsutamist lubava seaduse üle vaadata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimastel päevadel on mitu Eesti kohalikku omavalitsust eesotsas Tallinna linnavalitsusega teinud ilmselgest poliitilisest omakasust ajendatud avaldusi, mille kohaselt võiks seaduste tõlgendamisel lähtuda poliitilisest suvast. Justiitsministrina pean sellist suhtumist ja püüet koguda seadusandluse toel poliitilist profiiti õigusriigile sobimatuks,» teatas justiitsminister Andres Anvelt oma avalikus pöördumises.
Kui hiljuti jõustunud korrakaitseseadus andis taas loa juua avalikus kohas alkoholi, siis Tallinn kavatseb selle pealinna tänavatel keelata väites, et see häirib selgelt kaaslinlasi.
«Justiitsministrina on minu kohus jälgida kehtivate seaduste täitmist. Samas tuleb mul reageerida, kui näen süvenemas konflikti seaduste ja ühiskondlike ootuste vahel; kui pinged seaduste ja inimeste ootuste vahel aina süvenevad ning seadus ei toimi vajalikult, tekitab segadust, mis külvab omakorda seadusetust,» nentis Anvelt.
Ta kinnitas, et ühelt poolt mõistab 2007. aastal toonase justiitsministri Rein Langi poolt algatatud ning 2011. aastal riigikogus vastu võetud korrakaitseseaduse laiemaid eesmärke. «See lähtus eeldustest, et Eesti pole enam käskude ja keeldude ühiskond ning siin on esikohal kodanikuõigused, -vabadused ja ka kodaniku vastutus. Olen samuti seda meelt, et üksi keeldudega haigusi – nagu ka alkoholism seda on – ei ravi, sest see tähendaks ühiskonna probleemide ees jätkuvat silmade sulgemist,» selgitas justiitsminister.
Omavalitsuste seisukohti ei arvestatud
Selle seaduse eesmärk oli ja on Anvelti sõnul laiendada kodanikuõigusi, mitte mingil juhul edendada avalikku joomarlust. «Seaduse lõpliku jõustumise järel tänavu 1. juuli näeme, et neid vabadusi on ära kasutanud kaaskodanike suhtes vastutustundetud inimesed, kes häirivad oma käitumisega meie igapäevaelu ja traditsioone. Samas ei pea ma jätkuvalt õigeks, et käputäie vastutustundetute inimeste pärast peaksime piirama enamuse vabadusi,» lisas ta.
Korrakaitseseaduse üks suuremaid probleeme on Anvelti sõnul asjaolu, et aastatel 2007–2011 oli kaasamine vähene ning olulisi kohaliku omavalitsuse seisukohti mitte arvestav.
«Vältimaks seaduse rakendamise ülepolitiseerimist ning ühiskonnas leviva konflikti laienemist pean oma kohuseks avaliku alkoholitarbimise võimaldamist puudutavad sätted korrakaitseseaduses sisuliselt läbi vaadata ning kõigi osapoolte faktilised argumendid, samuti seaduse kehtimisega tekkinud kitsaskohad läbi analüüsida ning vajadusel algatada ka muudatused. Seadusi ei saa ja tohi vastu võtta ega muuta pelgalt emotsioonidest ja populismist kantuna,» ütles justiitsminister.
Sellest tulenevalt ootab Anvelt kõiki sisulisi ettepanekuid, mis aitavad kaasa korrakaitseseaduse probleemsete sätete ülevaatamisele ja selle õigele eesmärgipärasele rakendamisele. Kõik esitatud ettepanekud võetakse arutlusele 16. septembril sotsiaalministeeriumis toimuval ümarlaual.
Ettepanekud palub Anvelt saata hiljemalt 10. septembriks aadressil info@just.ee.
«Tuletan veelkord meelde, et meie kõigi kohus on kehtivaid seadusi täita ning vajadusel neid üheskoos muuta, mitte lasta end kanda emotsioonidest ja soodustada seadusetust. Vastasel juhul käitume sarnaselt nendega, kes korrakaitseseaduse katte all meie kaaskodanikke igapäevaelus joomarlusega häirivad,» lisas ta.