Tervishoiutöötajad ei välista surveabinõusid

PERHi erakorralise meditsiini osakond. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tervishoiutöötajate ja haiglate liidu vahelised läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks kulgevad visalt – haiglate liit peab arstide nõudmisi utoopiliseks, arstid ja õed aga seisavad enda eest väga järjekindlalt.

Uueks takistuseks läbirääkimistele sai see, et haigekassa nõukogus vähendati ravikindlustusmaksu planeeritavat laekumist ja otsustati kahel järgmisel aastal haigekassa jaotamata kasumit arstiabiks mitte kasutada. Kõige suurem kokkuhoid tabab eriarstiabi. Esialgset eelarvet kärbiti 24 miljoni euro võrra.

Haiglate liit on seni arstidele teinud ettepaneku vaid palga osas. Haiglate liidu esindaja Urmas Sule kinnitusel lähtuti eelarveprognoosist. «See ettepanek ei olnud meile vastuvõetav,» tõi aga arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa välja.

Nõudmised tagasihoidlikumad

Kui meenutada streigiaegseid palganõudmisi, siis selgub, et tegelikult on tervishoiutöötajad oma nõudmistes tublisti tagasihoidlikumaks muutunud (vt. allolevat graafikut). Nimelt nõudsid arstid streigiga, et 2012. aasta 1. jaanuarist oleks nende miinimumpalk 8,60 eurot ning 1. jaanuarist 2014 koguni 12 eurot. Õdedele nõuti vastavalt 5,50 eurot ja 7,70 eurot tunni eest ning hooldajatele vastavalt 3 ja 4,20 eurot tunnis.

Nüüd nõuavad arstid, et tuleval aastal oleks nende miinimumpalgaks 9,50 eurot tunnis ning 2016. aastal 11 eurot tunnis.

Palganumber on vaid üks osa arstide nõudmisest (vaata tabelit). «Kehtiv kollektiivleping lõppeb selle aastaga ja esimesest jaanuarist peaks kehtima hakkama uus. Millal see leping sõlmitakse, seda ma vastata ei oska,» ütles Rehemaa.

Sule kinnitusel ei ole kindlasti kõiki arstide nõudmisi võimalik täita. «Ainuüksi üks protsenti tervishoiutöötajate palgatõusu läheb maksma 3 miljonit eurot,» rääkis Sule.

«Seda, et täielikult meie nõudmised täidetakse ja kollektiivleping sõlmitakse sellisel kujul nagu me projekti oleme esitanud,  seda me ei pea väga tõenäoliseks. Oleme kindlasti valmis kompromisse tegema ja selles läbirääkimised seisnevadki, et jõuda pooli rahuldavale kokkuleppele. Praegu on see olnud väga keeruline ja tingitud ebasoodsatest rahastamisotsustest, mis praeguse seisuga laual on,» nentis Rehemaa.

«Möödunud nädalal nõukogule esitatud haigekassa 2015. aasta eelarve esimeses projektis on tervishoiutöötajate palgatõusuks planeeritud arvestuslikult 6,2 protsenti, mis on veidi kiirem kasv kui rahandusministeeriumi prognoositud keskmise palga kasv Eestis tervikuna,» selgitas haigekassa avalike suhete osakonna juht Katrin Romanenkov. Samas nentis ta, et nii arstide kui haiglate liitude ettepanekud on haigekassa plaanitust märgatavalt suuremad.

Haigekassa valmistab nüüd nõukogule novembriks ette eelarve teise versiooni, kus määratakse täpsemalt ära järgmise aasta konkreetsemad suunad ravikindlustuse vahendite jaotuseks arstiabi valdkondade ja teiste ravikindlustushüvitiste vahel. Eelarve planeerimisel juhindutakse haigekassa arengukava prioriteetidest.

Rehemaa kinnitusel on eesmärgiks pidada rahumeelseid läbirääkimisi, ent vajaduse korral ei saa välistada ka surveabinõusid. Tervishoiutöötajate ja haiglate läbirääkimised jätkuvad 15. septembril

Tervishoiutöötajate töötingimused

Kehtivad tingimused	Arstide nõudmised 2015-2016	Haiglate liidu pakkumine 2015-2016
Ületundide hüvitamine: eraldi kokkulepet ei ole, vastavalt töölepingu seadusele hüvitatakse vaba ajaga või 1,5kordne tasu, tegelikus elus ei hüvitata arstide hinnangul alati üldse	Ületundide eest 1,5kordne töötasu, kokkuleppel hüvitatakse vaba ajaga	Pole esitatud
Öötöö lisatasu: erikokkulepet pole	Öötöö lisatasu 50%	Pole esitatud
Nädalavahetusel töötamise lisatasu: erikokkulepet pole	Nädalavahetusel töötamise lisatasu 30%	Pole esitatud
Puhkus: 28-päevane põhipuhkus	28-päevane põhipuhkus + 7 p lisapuhkust	Pole esitatud
Ambulatoorne koormus: kokkulepet pole – haigekassa arvestab esmasele vastuvõtule 25 min, korduvale 15 min, tegelikult järgivad seda vähesed haiglad.	Esmane vastuvõtt 25 min, korduv 15 min.	Pole esitatud
Erinevad palgatasemed: praegu kehtib kõigile ühine miinimum 8 eurot tunnis: residendid, erialata arstid, eriarstid, arst-õppejõud	Eriarstile 20% kõrgem töötasu ja arst-õppejõule lisaks 10% kõrgem töötasu	Pole esitatud
Koolitus: koolituskulude katmise kokkulepet pole, haiglad maksavad koolituskulusid osaliselt ja erinevalt; seaduses ja kollektiivlepingus on ette nähtud 20 koolituspäeva keskmise töötasuga, kuid haigekassa arvestab hinnakujunduses eriarstiabis 5, üldarstiabis 7,5 koolituspäevaga, mille eest makstakse keskmist töötasu	Tööandja tagab täienduskoolituse vähemalt 60 tundi aastas ja katab selle kulud, 20 koolituspäeva eest aastas makstakse keskmist töötasu	Koolitused peavad kajastuma haigekassa hinnakirjas ning tervishoiutöötajatel peab olema võimalus osaleda seadusega ette nähtud koolitustel.

Arstide miinimumpalk | Create Infographics