/nginx/o/2015/07/09/4261855t1hf1af.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2225205t1hffeb.jpg)
Eesti haridussüsteemi võimetus käia kaasas senise tekstil põhineva kultuuritaju muutumisega audiovisuaalseks ja tehnoloogiliseks ähvardab meid kultuurikatkestusega.
Tellijale
Kultuur ja kunstid, milleks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See küsimus sai juba tänavuse Kääriku metsaülikooli esimestel päevadel ammendava vastuse. Sellest hoolimata jätkus sisuline arutelu veel tervelt nelja päeva vältel, arutlejaks sadakond metsaüliõpilast, kelle seas on nii praktikuid kui ka teoreetikuid, era- ja avalikus sektoris tegutsejaid. Võrdluses teada-tuntud Paide Arvamusfestivaliga on metsaülikool pikema ajalooga, osalejate arvult pisem, kestuselt pikem ja iga teemat sügavuti käsitlev. Tänavu oli luubi all kunstisfäär kogu oma mitmetahulisuses.
Avaloengus tõdes kunstiteadlane Jaak Kangilaski, et kunsti mõiste on praegu suuremate muutuste ees kui viimase 200 aasta jooksul. Kokkuvõtvalt võib tema hinnangul öelda, et kaunite kunstide ehk fine arts’i süsteem on nüüdseks muutunud tunduvalt tolerantsemaks erinevuste suhtes, samal ajal aga toimub kõrg- ja popkultuuri lähenemine.