Projekteerija: lagunev Vaida sild ei ole projekti järgi ehitatud

2008. aastal valminud Vaida silla remont garantiitööde alla ei lähe, sest garantiiaeg sai sillal hiljuti läbi. Projekteerija sõnul ei ole sild aga üldse esialgse projekti järgi ehitatud.

Silla projekteeris ettevõte Resand AS ning ehitas AS Talter, nüüdne Lemminkäinen Eesti AS. Ehituse üle teostas järelvalvet Ramboll Eesti AS.

«Sild ei ole ehitatud projekti järgi. Me ei tea, mis põhjusel see teisiti tehti, aga meil oli lahendus teine,» väitis Resand ASi juhataja Andres Neeme, kelle sõnul näeb sild küll visuaalselt välja nii nagu Resand AS selle projekteeris, ent silla detailid ei olevat projekti järgi ehitatud.

«Meil on kurb, et see sild on meie nimega seotud, aga need asjad (detailid – toim.), mis on täna seal probleemid, need ei ole meie projekti järgi ehitatud,» lisas Neeme.

Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens toonitas, et Vaida jalakäijate silla kahjustuste põhjuse selgitab välja ehitusekspertiis. «Kuni ekspertiisi tulemuste selgumiseni ei ole mõtet spekuleerida,» lisas Pertens.

«Ma ei oska kahjuks hetkel kommenteerida Resand AS väidet, kuna ma ei tea selle väite täpsemat sisu - milles seisneb väidetav erinevus projektist,» ütles Pertens, kes lisas, et omaette küsimus on veel, kas võimalik erinevus võib olla kahjustuste põhjuseks.

Juhul kui ekspertiis peaks tuvastama erinevuse projektist ja ühtlasi leidma, et erinevuse ning silla kahjustuste vahel on olemas põhjuslik seos, siis saab tema sõnul suhelda silla ehitanud alltöövõtufirmaga, otsida välja projektiga seotud kirjavahetus, koosolekute protokollid, ehituspäevikud jne.

Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Toomas Tootsi ütles, et kogu tellija ja töövõtja tegevust koordineeris omanikujärelvalve. Kuna tegemist oli keerulise projektilahendusega, siis maanteeamet ei oleks Tootsi kinnitusel saanud midagi ehitajaga eraldi kokku leppida projekteerijat informeerimata.

Garantiiaeg läbi

Küll aga tõi Pertens välja, et tõenäoliselt silla remont garantiitööde alla ei lähe. «2008. aastal oli ehituses tavapärase garantiiaja pikkuseks kaks aastat. Viimastel aastatel on Eestis hakatud kasutatama ka viie aasta pikkust garantiiperioodi, kuid silla vanus (tänaseks ca kuus aastat) ületab ka selle,» põhjendas Pertens.

Toomas Tootsi kinnitas, et sillal enam garantiid ei ole. Ehitus võeti vastu 2008. aastal ja lepingujärgselt oli garantiiperioodiks viis aastat. Seega lõppes garantii eelmise aasta sügisel.

Vaida-Aruvalla teelõigu maksumus oli 530,6 miljoni krooni, millest 275 miljonit tuli Euroopa ühisfondidest. Jalakäijate silla maksumus oli umbes 11,5 miljonit krooni.

«Vajalike remonditööde suuruse ja nende rahalise maksumuse kohta saab anda hinnangu pärast seda, kui ekspertiis on välja selgitanud kahjustumise põhjuse ning koostatud on esialgne remondikava,» sõnas Pertens.  

Ramboll Eesti AS juhataja Peeter Škepast kinnitas, et järelevalveinseneri teadmist mööda ei tehtud projektis ehitamise käigus põhimõttelisi ehk konstruktsioone puudutavaid muudatusi. «Kõik osapoolte poolt väljatoodud väiksemad muudatused kooskõlastati projekteerija, ehitaja ja tellija vahel,» kinnitas Škepast, kes nentis, et Vaida silla juhtum on kahetsusväärne, ent ta ei oska kedagi süüdistada.

«Loodame, et ekspertiis annab selgitust juhtumi võimalike põhjuste kohta ning võimaldab tulevikus neid vältida. Soovime ekspertiisile igakülgselt kaasa aidata,» lisas ta.

124 meetri pikkune liimpuidust innovaatiline Vaida jalakäijate sild valmis alles 2008. aastal, ent on augusti seisuga juba liikluseks suletud. Kõnnitee osa on ühest otsast kaldasamba juures ära vajunud. Sild ei ole maanteeameti kinnitusel varisemisohtlik ning silla all autoliiklust piirama ei pea.

Sild mädaneb

Jalakäijad peavad seetõttu kasutama maantee ületamiseks Vaida liiklussõlme. See omakorda pikendab jalakäijate teekonda ligikaudu kolme kilomeetri võrra.

Maanteeameti ehitusosakonna projektijuht Taivo Kurg ütles, et 5. augustil lagunes osa Vaida jalakäijate silla kõnniteest. Sellest ajast on amet tegelenud kahjustuste väljaselgitamise ja likvideerimisega. Kohapeal on käinud maanteeameti spetsialistid, kes jõudsid otsusele, et lagunenud kõnnitee parandamisest ei ole hetkel kasu, sest ei ole teada lagunemise põhjus.

«Selleks on vajalik teostada põhjalik uuring, mille tulemusel valmib ekspertiis. Hetkel on käimas hankeprotsess tellimaks ekspertiisi koos viadukti remondiprojekti koostamisega,» rääkis Kurg.

Kurg selgitas, et kuna silla talad on fikseeritud ainult alumises vöös asuvate terasdiagonaalidega, siis silladeki sissekukkumise põhjustas kandvate talade ülemise osa väljakumerdumine kuumaga, mille tulemusena silladekki kandvad prussiotsad murdusid tugedelt. Murdumisele aitas kaasa silladeki prussi olulised veekahjustused, mis  on mädandanud kandvaid prusse otsi. Eelnevatel (2009-2013) silla ülevaatustel ei olnud võimalik neid tuvastada, sest konstruktsioon asus asfaltkatendi all.

Pärast liikluse taastamist on kavandatud alustada remonditöödega 2015. aasta kevadel.  «Võimalik , et järgmisel aastal tuleb välja vahetada kogu silla käigutee,» nentis Kurg.