Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu ütles tänasel Hirvepargi kõnekoosolekul, et eksivad need, kes kuulutavad tulevikus rahvusriikidele kadu.
Reinsalu: rahvusriigid ei kao kuhugi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Just rahvusriigid vastandusid 20. sajandi alguses impeeriumite ideele,» rääkis Reinsalu.
Reinsalu sõnul oli Eesti rahvusriik meie siht ka 25 aastat tagasi Balti ketis. «Rahvaste iseolemise idee vastu oli Molotovi-Ribbentropi pakt, millest täitub täna 75 aastat. Ka täna käib Euroopas sõda ja me nõuame rahvaste suveräänsuse austamist,» rõhutas Reinsalu.
«Eesti rahvusriik kestmiseks peab riik arenema kaasaegse maailma tingimustes. Rahvusriigi kui suure eesmärgi kindlustamisel on tingimusteta oluline see, et rahvas oleks vaba, Eestisse sünniks lapsi ja meie perede jõukus kasvaks,» ütles Reinsalu.
Tänavu toimus Hirvepargi kõnekoosolek 27. korda, esimest korda toimus see 23. augustil 1987. Hirvepargis 27 aastat tagasi toimunu oli okupeeritud Eestis esimene avalik poliitiline väljaastumine, mis toimus ühel ajal Riia ja Vilniuse koosolekutega. Koosolekuliste nõue avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll määras seejärel kogu Eesti vabadusliikumise alatooni.
Viimastel aastatel on Hirvepargi kõnekoosolekut korraldanud Isamaa ja Res Publica Liit.
23. augustil 1939 allkirjastasid stalinliku N. Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja tema kolleeg natsi-Saksamaalt Joachim von Ribbentrop pakti, mis jagas Ida-Euroopa kahe riigi vahel. Pakt võimaldas Saksamaal Poolale kallale tungides valla päästa Teise maailmasõja ning jättis Eesti, Läti ja Leedu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu okupatsiooni alla.
Europarlament võttis 2010. aasta aprillis vastu resolutsiooni, milles kutsus Euroopa Liidu liikmesriike tähistama 23. augustit kõigi totalitarismi- ja diktatuuriohvrite ühise mälestuspäevana.