/nginx/o/2010/07/20/405459t1h5f67.jpg)
Noor ema Karin Viitmaa esitas Tallinna ringkonnakohtule apellatsiooni, milles vaidlustab halduskohtu otsuse, et lapsevanematele õppelaenu hüvitamise lõpetamine on seadusega kooskõlas.
Vaidlus lapsevanemate õppelaenude üle jõudis ringkonnakohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt otsustas Tallinna halduskohus 18. juunil jätta rahuldamata Viitmaa kaebuse, et lapsevanematele õppelaenu hüvitamise lõpetamine läheb põhiseadusega vastuollu.
Kohus leidis otsuses, et Viitmaal ei olnud hüvitise saamiseks õiguspärast ootust ning seadusandjal on õigus muuta varasemalt sõlmitud õigussuhteid. Samuti mainis kohus, et seadusandjale ei saa kehtestada reegleid selle kohta, millisel viisil oleks pidanud varasemaid õigussuhteid muutma, mistõttu pole õppelaenude hüvitamise lõpetamine vastuolus ka põhiseadusega.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer ütles, et liidu hinnangul tekkis Viitmaal õiguspärane ootus laenu hüvitamiseks seoses lapseootele jäämisega ja sel ajal kehtinud õppelaenu hüvitamise korraga, millega ta pere planeerimisel arvestas.
Karin Viitmaa leidis Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses, et riigikogu otsus lõpetada õppelaenude hüvitamine lapsevanematele läheb vastuollu põhiseadusega ja õiguspärase ootuse printsiibiga.
Viitmaa taotles riigikogu otsuse tühistamist ning õppelaenu hüvitamise lõpetamise tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks.
Karin Viitmaa jäi lapseootele 2009. aasta veebruaris ning sünnitas septembris, mistõttu ta polnud täitnud 2009. aasta juunis vastu võetud seadusest tulenevaid nõudeid ega saanud esitada avaldust õppelaenu hüvitamise jätkamiseks.