Küllo Arjakas: Balti keti sarnasusi ja erijooni

Küllo Arjakas Foto: Toomas Huik / Postimees

Üldjoontes sama ürituse korraldamine ja läbiviimine oli Eestis, Lätis ja Leedus siiski veidi erinev, kirjutab ajaloolane Küllo Arjakas. Eesti eripäraks jääb raadio erakordselt suur roll inimeketti kokku tulnud inimeste meeleolu tõstmisel pikas otsesaates.

Läbi kolme Baltimaa 23. augustil 1989 moodustatud inimkett kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. Tänasel päeval paneb kindlasti imestama organiseerimistööde kiirus nii Eestimaa Rahvarinde juhtkonnas kui ka piirkondlikes rahvarinnetes. Kolme Balti rahvarinde tegevust koordineeriva Balti Nõukogu esimene koosolek toimus Pärnus 15. juulil 1989. Seal  tutvustas Edgar Savisaar plaani moodustada  23. augustil, kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 50. aastapäeval inimahel  Tallinnast Vilniusse. Aktsioon kavandati eeskätt Kremli raputamiseks, sest juuni alguspäevil Moskvas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil suurte lootustega moodustatud nn MRP komisjoni töö hakkas venima. Sai üha selgemaks, et 23. augustiks ei võeta Moskvas vastu MRPd ja selle salaprotokolli hukkamõistvat otsust.

Nii nagu Eestis, näitas 23. august 1989 ka lätlaste Tautas fronte ja leedulaste Sąjūdise juhtorganite ning regionaalsete ühenduste tugevat organiseerimisvõimet ja head koostööd teiste asutuste ja ühiskondlike organisatsioonidega. Balti tee oli meie lõunanaabrite juures samalaadne lõputu inimkett.