/nginx/o/2012/11/13/1431380t1h4c9e.jpg)
Linn plaanib jalutajate ja terviseportlaste hinnatud linnaraja, kultuurikilomeetri asemele kaht sõidurada, kõnni- ja kergliiklusteed. Kohalikud aktivistid kurvastavad - kaob ära ainult jalakäijatele mõeldud pääs mere äärde.
Kultuurikilomeetri asemele tuleb Kalaranna tänav sõidu- ja kergliiklusteega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rajatav tänav on 1,75 km pikkune, 1+1 läbiva sõidurajaga ning kõnnitee ja kergliiklusteega. Projektiga on hõlmatud tee-ehituslikud tööd, tänavavalgustuse, veetorustiku, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni, elektrikaablikanalisatsiooni, magistraalse soojatorustiku ja gaasitorustiku rajamine ning sidekanalisatsiooni rekonstrueerimine.
Tänava ehitusest on huvitatud olnud riigi poolt Riigi Kinnisvara AS ja meremuuseum ning eraettevõtetest Pro Kapitali ja Noblessneri kvartali esindajad. Linna omaosalust rahastatakse juunis vastuvõetud lisaeelarvest.
«Kultuurikilomeeter on olnud Tallinnas üks väheseid ruumieksperimente, millest pole linn kahjuks midagi õppinud,» on Linnalabori kogukonnaekspert ja Telliskivi Seltsi liige Teele Pehk nördinud.
«Jätkusuutlikud ja targad linnad kasutavad sellist ruumi vahekasutuse meetodit, et testida, kas lahendus (antud juhul ajaloolise raudteetammi peale rajatud autovaba kergliiklustee) aitab mereäärt inimestele avada ning kui selgub, et selline ruumilahendus on aktiivselt kasutuses ja väga hästi vastu võetud, siis asutakse olemasolevat olukorda parandama, kas kergliiklusteed laiendama või ümbritsevat ruumi korrastama,» tõi Pehk näiteid.
«New Yorgis on eksperimenteeritud Times Square'i muutmisega avalikuks linnaväljakuks, Helsingis katsetati Vaasankatul ühe suve jooksul jalakäijatänava kontseptsiooni. Selline paindlik lähenemine pole Tallinna linnaplaneerijatele veel kahjuks tuttav, kuigi Kultuurikilomeeter on andnud suurepärase võimaluse kolme aasta jooksul kesklinna mereääre kasutamist jälgida,» leiab Pehk.
«Olles jälginud kultuurikilomeetri igapäevast kasutust ja selle populaarsust tervisesportlaste, lapsevanemate ja laste ning turistide seas, saan kindlalt väita, et see on linna merele avanud. Ja muidu asfaldidžunglina tunduvas pealinnas on just kultuurikilomeetri pehmem katend mõjunud värskendava vaheldusena avalikus ruumis,» hindab ta.
Meremuuseumile tuleks Pehki hinnangul samuti kasuks soodustada külastajate kohaletulekut jalgsi. «Kruiisituristidele on kultuurikilomeeter juba praegu otsetee muuseumini. Seda tasuks rohkem ka kohalike elanike seas reklaamida, et tallinlastes mere ääres elamist meelde tuletada. Muidu langeb Tallinn samasse lõksu, mida teised merelinnad 80ndatel tehtud otsuste tagajärjel kahetsevad: kõigepealt ehitatakse mere äärde sõiduteed, ent hiljem saadakse aru, et see pigem katkestab inimeste ligipääsu merele,» rääkis ta.
«Tallinna kesklinna mere ääres erakätes olevad arendatavad maatükid (Noblessner, Kalasadam) saaksid ilma uue sõiduteeta autodele ligipääsu tagada, Noblessneril on see tegelikult juba Tööstuse tänava kaudu olemas. Tahtmatult tekib küsimus, miks üldse kesklinna lähedal tavapärase autokoormusega uusarendusi soositakse,» leidis Pehk.
«Mul on kahju, et tulevase Kalaranna tänava rajamise vajalikkuse kohta pole linn välja toonud piisavalt argumente, analüüsi- või küsitlustulemusi,» rääkis ta. «Lähtuda tuleks terviklikust linnaarengust, arvestades subsideeritud ühistranspordi eelisarendamise olulisust ning kergliikluse soosimist rohelise pealinna tiitli tagaajamisel, lisaks rahvatervise ja rekreatsioonivõimaluste aspekte,» külab Pehki seisukoht.
Aktivisti meeles seisavad otsuse taga valdavalt autodega ringi liikuvad ametnikud ja poliitikud ning kinnisvaraarendajad, kes ei soovi olla teerajajateks uudsete arenduste tutvustamisel, vaid pigem vanamoodsate lahenduste kordamisel.
«2011. aastal, mil kultuurikilomeeter rajati, oli selle mõte ühendada mereäärseid kultuuripaleesid ja vaatamisväärsusi. Nüüd, mil see unistus on tasapisi teostumas, tõmbab kesklinna ainukese autovaba kergliiklustee likvideerimine kultuursele ja inimväärsele mereäärele hoobilt kriipsu peale, » nurises Pehk, kelle hinnangul peaks linn piki mereäärt ja ümber vanalinna hoopis kultuurikilomeetreid juurde rajama.