/nginx/o/2014/08/21/3292021t1h206f.jpg)
Lapse eralasteaeda panek pole paljudele lapsevanematele mitte esimene eelistus, vaid lapse vajadustest või huvidest lähtuv ainuvõimalus. Tallinna linnavalitsuse otsus jätta eralasteaeda eelistavad lapsed ilma toetuseta paneb mitmed pered väga raskesse olukorda.
Kairi [toimetus ei avalda laste huve silmas pidades perekonnanimesid - M.T.] pojale küll mingit diagnoosi pandud pole, aga tihtipeale enne kooliiga seda ei tehtagi. Sellegipoolest on ta lapse käitumis- ja tähelepanuhäirete tõttu psühholoogide ja psühhiaatrite juures käinud ning ükski neist lasteaiavahetust ei soovita, rõhutades, et lapsele on oluline stabiilsus.
«Seda kõike oli kohe näha poega lasteaeda pannes,» ütles Kairi. Perekond kolis teise linnaossa elama vahetult enne lapse kaheaastaseks saamist ning siis öeldi kodulähedasest lasteaiast, et kohta pole lootustki saada. Eralasteaeda käima harjutamine oli väga vaevaline. «Kui siis pool aastat hiljem linnalasteaeda kohta pakuti, ei julgenud me seda vastu võtta ja kõike uuesti läbi teha.»
Veel aasta hiljem, kui linnalasteaed uuesti vaba kohta pakkus, käis Kairi seal juhataja juures. «Rääkisin, et lasteaias on probleeme, laps on tundliku närvikavaga, palju on nutmist, ka füüsiliselt teistele haiget tegemist. Siis lasteaiajuhataja ütles, et võib-olla on tõesti parem teil seal jätkata, eks ta polnud vaimustuses probleemse lapse tulekust.»
Ka tuttavatelt on Kairi kuulnud, kuidas munitsipaallasteaias on probleemsetele lastele soovitatud mõni väiksem lasteaed valida. Eralasteaias, kus Kairi poeg käib, on rühmas teisigi erilisi lapsi: mõni hoopis vastupidi hästi vaikne, kartlik või suhtlemist pelgav.
«Kogu lasteaia personal on väga toetav. Seal on peale õpetaja ja abiõpetaja tihtipeale kohal ka teine õpetaja, samuti kokatädi – täiskasvanuid, kes lapsi jälgivad ja nendega tegelevad, on oluliselt rohkem kui tavalasteaias. See aitab, sest meie lapsel on seal justkui tugiisik,» põhjendas Kairi. «Õpetajad on magistrikraadiga, eriliste lastega suhtlemist juurde õppinud,» hindas ta väga nende panust.
Praeguseks 5-aastane poeg on nüüd lasteaias käinud kolm aastat ning pere ei taha lasteaiavahetuse peale mõeldagi. Tallinna linna määrus, mis nõuab vanematelt munitsipaallasteaedadesse avalduste esitamist ja koha saamisel nende eelistamist, tundub talle ebaõiglane. «Oleme olnud äraootaval seisukohal, et õiglus seatakse jalule. Vormitäiteks eri lasteaedadesse avalduste tegemine tundub susserdamine ja see peaks jääma viimaseks abinõuks,» arvas Kairi.
Kairi rõhutab, et pered valivad eralasteaedu väga erinevatel põhjustel. «Kui kõik, kel erilisemad lapsed, nõuaks linnalt erirühmade avamist, muutuks see linnale palju kulukamaks ja keerulisemaks,» peab ta eralasteaedade toetamist linnale õigemaks lahenduseks.
Tütre tervise huvides
Sigridi 6-aastane tütar käib neljandat aastat eralasteaias diabeedi tõttu. Haigus diagnoositi lapsel, kui ta oli alles kaheaastane ning siis otsustas perekond munitsipaallasteaia 20-kohalisse rühma saadud koha ära öelda. Mindi hoopis eralasteaeda, mis reklaamis end terviselasteaiana ja kus on rühmas vaid 10 last. Algusest peale on seal lapse tervise jälgimisega tegelenud nii meditsiiniõde kui õpetajad. «Sain südamerahus tööle minna,» ütles Sigrid. «Nii kasvataja kui abikasvataja suudavad tütre tervist jälgida, vajadusel mõõdavad veresuhkru taset ja manustavad insuliini.»
Ta selgitas, et nii väikesel lapsel võib veresuhkru tase muutuda väga kiiresti, näiteks õues ringi joostes, ning olukord võib kiiresti muutuda ohtlikuks. Suures lasteaias võib selline olukord märkamata jääda. «Tean lapsevanemaid, kes käivad iga lõunasöögi ajal töölt ära, et oma diabeetikust last süstida,» rääkis Sigrid. Mitte kõik õpetajad ei julge või taha sellist vastutust võtta. «Pigem võiks tõesti linn toetada lasteaedu, kus terviseprobleemidega lapsed saavad käia,» pidas Sigrid mõistlikuks.
Nüüd on tüdrukul ees viimane lasteaia-aasta. «Tal on omad sõbrad ja tuttavad õpetajad, kas tõesti peaksin ta nüüd, enne kooli, uude lasteaeda suruma?» imestas Sigrid.
Diabeedi jälgimiseks vajalikele tarvikutele kulub perel 200-300 eurot kuus. Eralasteaias käimise eest makstakse linnatoetusele lisaks üle 200 euro kuus. Enam suuremat summat vanemate rahakott välja ei kannataks, sest peres on veel kaks last.
«Ma ei tea, mis meist saab,» ohkas Sigrid. «Võib-olla pean koduseks jääma või töötama osakoormusega, sest ma ei kujuta ette, et ta nii suures rühmas enne kooli hakkama saaks.»
Ettevalmistus eesti kooliks
Venelanna Aleksandra pani oma tütre eralasteaeda selleks, et laps eesti keele ära õpiks. «Taotlesime munitsipaallasteaeda kohta, kui laps oli pooleteise aastane. Valikus oli üks vene- ja kaks eestikeelset lasteaeda. Kui laps oli pool aastat eralasteaias käinud, saime koha venekeelsesse, sest eesti lasteaedades olid väga pikad järjekorrad,» rääkis Aleksandra. Sel kevadel otsustas kodus vene keelt kõnelev perekond aga 4,5-aastase lapse tuttavasse eestikeelsesse eralasteaeda tagasi tuua.
«Tahame, et meie laps integreeruks,» põhjendas neljandat põlve Eestis elav ning ise suurepärast eesti keelt kõnelev Aleksandra. Kui laps jääks koolieani venekeelsesse lasteaeda, poleks tal kooli minnes enam võimalustki eesti kooli valida. «Kui ta eesti keelt ei räägi, teda eesti kooli ei võeta,» selgitas ta.
«Integreerumisel on oluline, kas rühmas on keskmiselt 25 või 10 last. Mina emana pean tunnetama, kas minu laps saab hakkama. Kui me nüüd saaks eesti linnalasteaeda koha, ma ei põhjustaks lapsele seda traumat ega paneks teda sinna,» arvas Aleksandra, rõhutades, et ka munitsipaallasteaias olid väga head õpetajad, aga lapsi rühmas nii palju, et kõikide lastega nad suhelda lihtsalt ei jõua.
«Eralasteaed pole luksustoode, see on vajadus. Meie pole mingid rikkad inimesed, vaid tavalised keskmise palgaga spetsialistid. Inimestel on millegipärast hoiak, nagu käiksid eralasteaias rikkad, kes limusiiniga sõidavad, see ei ole nii,» lausus ta.
«Mina leian, et kui on Tallinna elanikust laps, siis on õige maksta talle lasteaias käimise eest ka toetust. Ma ei arva, et linn võib minu eest otsustada, mis summa ma selle eest juurde maksan.» Aleksandra tõi võrdluse: kursustel käidud tasudelt tagastab riik tulumaksu. Nüüd võtaks linn justkui otsustada, et kui üks laps käib rohkem kui kolmel kursusel, siis ei pea enam tulumaksu tagastama, sest näib, et ta on liiga rikas. «Linnal ei ole õigust valida, kuhu lasteaeda mu laps läheb, see on minu otsus. Ma maksan samamoodi makse,» rõhutas Aleksandra.
Ka Marie valis oma lapsele eralasteaia keeleõppe võimaluste pärast. «Memme Musi on Eestis ainuke lasteaed, kus saab õppida prantsuse keelt. Lapse isa on prantslane ja meie jaoks on tähtis, et laps saaks õppida oma isa emakeelt,» rääkis naine.
«Kodune suhtlemine prantsuse keeles pole piisav - tean seda enda kogemusest, sest minu isa on soomlane ja kasvasin Soomes,» rääkis naine. «Eesti keelt rääkisin kodus, aga kuna seda kuskil õppida ei saanud, ei teadnud ma paljusid igapäevaelu, kooli ja tööga seotud sõnu ja väljendeid eesti keeles. Kui oleksin pidanud hiljem Eestis õppima, oleks see kindlasti vähemalt alguses raske olnud.»
Pere on taotlenud küll kohta ka munitsipaallasteaias, aga kahe aasta jooksul pole seda saanud. Nüüd sai laps 4-aastaseks ja alustab lasteaias kolmandat aastat ning enam aeda vahetada perekond ei soovi: «Oleme väga rahul tema arengu ja keeleõppega. Soovime, et ta õpib prantsuse keelt edasi ja et valdaks tulevikus prantsuse keelt sama hästi kui eesti keelt.»
--
Kommentaar
Erivajadustega lastega on arvestatud
Leini Jürisaar, Tallinna haridusameti avalikkussuhete peaspetsialist
Tallinna munitsipaallasteaedades pakutakse erivajadustega lastele kvaliteetset ja mitmekülgset lasteaiateenust, seda nii raskema kui ka kergema puude korral. Kergema puude korral saab ka tavalasteaed tulenevalt lapse erivajadusest võimaldada individuaalset lähenemist. Näiteks astma ja diabeediga lastel on üldjuhul võimalik käia tavarühmades, mis ei ole Tallinna lasteaedades haruldane.
Linn on arvestanud tervis- või käitumisprobleemidega lastega. Tallinnas on olemas nii erivajadustega lastele mõeldud lasteaiad kui ka sobitus- ja erirühmad tavalasteaedades, kõigis neis pakutakse erivajadustega lastele kvaliteetset lasteaiateenust.
Juhul, kui tõepoolest peaks tekkima olukord, et lapsel on erivajadus, mille osas munitsipaallasteaias sobivaid tingimusi pakkuda ei ole, lähenetakse sellele juhtumipõhiselt, tulenevalt lapse vajadusest.
Tallinna munitsipaallasteaedades on 16 sobitusrühma (keha-, kõne-, meele-, intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika- või autismispektri häirega lastele), 32 tasandusrühma, üks rühm kehapuudega, üks nägemispuudega ja üks kuulmispuudega lastele, neli arendusrühma mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lastele, kaks pervasiivsete arenguhäiretega (autismispektrihäirega) lastele ning 9 liitpuudega lastele. Sügisel avatakse veel 4 sobitusrühma ja üks tasandusrühm. Lisaks on osas lasteaedades logopeedid.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)