/nginx/o/2014/03/07/2880638t1hf328.jpg)
Kui Eesti lehelugejad täna 75 aastat tagasi ajalehed lahti lõid, köitis nende tähelepanu uudis, et Saksamaa ja NSV Liit olid jõudnud kokkuleppele sõlmida mittekallaletungipakt. Ajaloolane Allan Käro kirjeldab, mis edasi juhtus.
Kui Eesti lehelugejad täna 75 aastat tagasi ajalehed lahti lõid, köitis nende tähelepanu uudis, et Saksamaa ja NSV Liit olid jõudnud kokkuleppele sõlmida mittekallaletungipakt. Ajaloolane Allan Käro kirjeldab, mis edasi juhtus.
Uudis kokkuleppest tehti maailmale teatavaks Eesti aja järgi nii hilja, et 22. augusti ajalehtedesse jõudsid sellest vaid lühikesed uudisnupsud. Nendest aga piisas, et tekitada Eesti ühiskonnas ärev arutelu. Nagu märkis Briti konsul Wilfred Gallienne, ulatusid meeleolud äärmustesse, kergendustundest, et sõda on sellega välditud, kuni meeleheiteni, et Saksamaa ja NSV Liit on sõlminud – võimalik, et Inglismaa vusserduste tagajärjel – Eesti iseseisvust hävitava tehingu.1