/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2014/08/21/3291603t1hd2aa.jpg)
Sõjalisi kriise ei saa enam ette näha aastaid või kuid, vaid need juhtuvad hetkega, põhjendas kaitseminister ja sotsiaaldemokraat Sven Mikser, miks Reformierakonna esialgne valimisprogramm ei toimiks.
Mikser: nüüd puhkevad kriisid ette hoiatamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodan väga, et valimisprogrammi visand on kirjutatud enne Ukraina sündmusi,» ütles ta valitsuspartei plaani kohta, mis käsitleb julgeolekut.
Selle järgi soovib Reformierakond rohkem rõhku panna riigikaitseõppele gümnaasiumides.
Ühe punkti järgi võiks näiteks riigikaitsekursuste läbimine gümnaasiumis lühendada ajateenistust.
Kuigi tegemist on algse plaaniga, paneb see Mikserit muretsema.
«Ukraina sündmuste valguses peaks liikuma hoopis vastupidises suunas,» põhjendas ta. «Mõte sellest, et koolis antav riigikaitseõpetus võiks asendada kuidagi ajateenistuses antavat riigikaitselist väljaõpet, ei ole kindlasti pädev.»
Riigikaitseõpe on kaitseministri sõnul küll vajalik, aga mitte piisav, et selle baasil võiks riigikaitses osaleda.
«Kui me midagi oleme õppinud Ukraina kriisist, siis seda, et kriiside puhkemise eelhoiatuse aeg on järjest lühenev ja sisuliselt võib osutuda nulliks,» ütles Mikser.
«Meie reservüksused peaksid olema väga hästi välja õpetatud ja ka üksuse tasemel kokku harjutanud.»
Tema sõnul võis tunduda kontseptsioon, mille järgi ajateenistus on lühem ja alles olukorra pingeliseks muutudes harjutavad üksused koostööd tegema, mõistlik ajal, mil eelhoiatusaeg oli veel kuid ja aastaid pikk.
«Täna räägime päevadest ja tundidest. See tähendab, et peaks mõtlema, et ajateenistusest saadav sõjaline väljaõpe ja ka kokkuharjutanud reservüksused peaksid olema võimelised valmisolekuastme tõstmisel või mobilisatsiooni korral kaitsma Eestit nii, et see oleks võimalikult efektiivne.»
Kas meie ajateenijatest ja kaitseväelastest piisaks nii ehk naa selleks, et riiki kaitsta?
«Kindlasti piisab selleks, et Eestit kaitsta. Selleks teame, kui palju meil on Eestis inimesi, kokku raha, kui palju sellest kulutame riigi kaitseks ja ei tasu ka unustada, et oleme siiski maailma kõige suurema ja võimsama ühiskaitse organisatsiooni liige, kus meie anname oma panuse vajadusel liitlaste kaitsmiseks ja liitlased omakorda kohustuvad osalema Eesti kaitsmises.»