/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/08/25/68489t1h5daa.jpg)
Kuigi keeleinspektsioon ei ole endiselt leppinud kevadel Tallinna ühissõidukiradadele ilmunud märgistusega «BUS» ning Eesti liikluseeskiri sellist tähistust ei tunne, on linn seisukohal, et teemärgistust tagasi «A»-ks muuta ei ole vaja.
Keeleinspektsioon jätkab võitlust «BUS»-märgistusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul ei saa selles küsimuses enam mingit vaidlust olla, sest tähistus «BUS» vastab ÜRO liiklusalasel konverentsil Viinis 1968. aastal vastu võetud konventsioonile.
«Seda tähistust kasutatakse mitmetes Euroopa riikides, kus riigikeeleks ei ole inglise keel, ning see on tunnustatud rahvusvaheline tähis,» pareeris Mutli taas kord keeleinspektsiooni kriitikat eesti keele reeglitele mittevastava kirjapildi pärast.
«Me peame arvestama, et meie teedel sõidab ka palju väliskülalisi ning see tähistus aitab juhtidel hoiduda ühistranspordi rajale sattumast,» rääkis Mutli.
Õige oleks «A»
Tomuski sõnul selgus aga pärast konventsiooniga tutvumist, et selle järgi kantakse ühistranspordirajale sõna «BUS» või täht «A». Lisaks keelelisele ebakõlale küsis keeleinspektsioon hinnanguid jurist Indrek Sirgilt ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
Sirk märkis oma vastuses, et tema hinnangul on teekattele värvitud tähistus «BUS» Eestis kehtiva õiguse kohaselt õigusliku tähenduseta. Tema sõnul tähistatakse ühissõidukirada seaduse järgi vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega, milleks liikluseeskirja kohaselt on «A».
Sirk viitas, et liiklusseaduse järgi on ühissõidukirajal sõitmise eest ette nähtud karistus liiklusnõuete muu rikkumise eest.
Samas märkis ta, et kui ühissõidukirada on tähistatud ainult teekattemärgistusega «BUS», siis pole sellel õiguslikku tähendust ning inimest karistada ei saa.
«Kui lisaks sellele teekattemärgistusele on ka liiklusmärk «Ühissõidukirada», siis on autojuhi suhtes väärteokaristuse kohaldamine õiguspärane,» selgitas Sirk.
Mutli sõnul ei ole ka selles punktis linn eksinud. «See ebakõla, et «BUS»-tähist ei ole liikluseeskirjas, tuleb lihtsalt ära parandada,» sõnas ta.
Toetus keeleinspektsioonile
Abilinnapea lisas, et Tallinnas ei ole ühtegi ühissõidukirada, kus lisaks teekattemärgistusele poleks ühistranspordirada tähistatud ka liiklusmärkidega. «Seega pole ohtu, et autojuhid saaksid karistamatult seadust rikkuda,» kinnitas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on keeleinspektsiooni poolel ning vastas nende arupärimisele uue märgistuse «BUS» seaduslikkuse kohta, et teede- ja sideministri kehtiva määruse kohaselt tuleb liikluskorraldus koostada vastavalt standardile, milles nähakse ühissõidukirada tähistava teekattemärgisena ette vaid tähis «A».