Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Reformierakond lühendaks kohustuslikku ajateenistust väeosas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marian Männi
Copy
Riigikaitseõpetuse laager Unikülas.
Sihtimistreening.
Riigikaitseõpetuse laager Unikülas. Sihtimistreening. Foto: Margus Ansu / Postimees

Reformierakond arutab siseministri Hanno Pevkuri sõnul ajateenistuse lühendamist neil, kes läbivad riigikaitsekursused gümnaasiumis, kohustuslik ajateenistus jääks aga valimiste esialgse programmi järgi kindlasti alles.

«Erakonnas käivad arutelud rakendamaks nn Taani mudelit, kus riigikaitseõpetus on riigigümnaasiumides kohustuslik ning riigikaitsekursuste läbimine gümnaasiumis võiks lühendada hilisemat ajateenistust,» lausus Pevkur.

Pevkur kinnitas, et kohustuslikku ajateenistust ei kavatse valitsuspartei aga «mingil kujul» ära kaotada, nagu viitas Eesti Päevaleht täna.

«Ajateenistus on üks Eesti riigikaitse tugitalasid,» kinnitas Pevkur Reformierakonna pressiesindaja vahendusel.

Vaid vähestes Euroopa Liidu riikides on ajateenistus kohustuslik. Peale Eesti veel näiteks Soomes, Austrias, Kreekas ja Küprosel.

Ka seisab Reformierakonna esialgses valimisprogrammis plaan riigikaitseõpetus gümnaasiumis kohustuslikuks muuta.

«Lisaks tavapärasele ajateenistusele kaalume võimalust, et riik pakuks tasuta 2-nädalasi riigikaitsekursuseid kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu kaitseliitu, mis mulle isiklikult tundub väga mõistliku ideena,» lisas Pevkur.

Siseministri sõnul annab sellise laiapõhjalise mudeli rakendamine võimaluse kaasata riigikaitsesse enam kodanikke, sealhulgas suurendada kohustusliku ajateenistuse läbinute hulka.

«Loomulikult on hetkel tegemist Reformierakonna julgeolekustrateegia tööversiooniga, kuhu ootame lähiajal veel mitmeid sisendeid erinevatelt ekspertidelt, kuid strateegia aluspõhimõtted jäävad samaks - Eesti riigikaitse saab olema tänasest laiapõhjalisem ja kaasama enam kodanikke,» selgitas Pevkur.

Tagasi üles