Ministeerium: mehed ja naised olgu võrdsed ka ööklubis ja juuksuris

Sama töömahuga teenuse eest peab meestele ja naistele võrdne hind kehtima. Foto: Liis Treimann / Postimees

Mehi ja naisi tuleb kõigi kaupade ning teenuste pakkumisel võrdselt kohelda ning vastasel korral on kliendil õigus tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse minna.

Sotsiaalministeeriumi välja antud soolise võrdõiguslikkuse teemalise brošüüri järgi tähendab võrdse kohtlemise nõue, et kui naine peab juuksuris sarnase soengu eest mehest rohkem maksma või pääseb tasuta ööklubisse, on tegu soolise diskrimineerimisega.

Nimelt sätestab seadus, et kauba või teenuse hind ei tohi varieeruda olenevalt sellest, kellele see kaup on suunatud.

«Naistelt võib juuksuriteenuse eest kõrgemat hinda võtta vaid juhul, kui selleks annab alust töö keerukus või kasutatava materjali suurem kulu,» seisab brošüüris.

«See tähendab, et kui nais- ja meesklient soovivad soengut, mis nõuab juuksurilt samasugust töö hulka ning oskusi ja vahendeid, siis peaks ka teenuse maksumus olema sama,» selgitab ministeerium.

Samuti tuuakse välja, et sooliselt diskrimineerivaks võib pidada ööklubide tava võtta sissepääsutasu meestelt, aga mitte naistelt.

Soolise võrdõiguslikkuse voliniku nõunik Mari-Liis Sepper ütles, et viimase viie aasta jooksul on voliniku poole seoses kaupade ja teenuste kättesaadavusega pöördutud 21 korral ning enamasti just seoses ööklubidega.

«Viimastel aastatel on kõige enam pöördumisi selles valdkonnas olnud seoses ööklubide pääsmete erinevate hindadega naistele ja meestele,» märkis Sepper.

«Ööklubid on nii-öelda avalik ruum, kuhu üldsusel on õigus siseneda ning sellest tulevalt peavad need teenuste pakkujatena kohtlema oma nais- ja meessoost kliente võrdselt. Ööklubide poolt vaid naistele suunatud sooduspakkumiste puhul võib olla tegemist meeste otsese soolise diskrimineerimisega,» selgitas Sepper.

Isikul, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud, on õigus pöörduda eksperthinnangu saamiseks soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole ja hüvitise taotlemiseks kohtusse.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Katharina Viigi sõnul võib kohtult nõuda, et diskrimineeriv tegevus lõpetataks. «Ja samuti võib nõuda diskrimineerimisega tekitatud varalise ja mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamist,» ütles ta.

Võrdõiguslikkuse voliniku eksperthinnang, mida diskrimineeritud samuti taotleda saavad, ei ole õiguslikke tagajärgi toov, kuid Viigi sõnul võib ka sellest piisata, et ettevõte oma hinnapoliitikat muudaks.