Seadus ei keela avalikult ka odekolonni juua

Odekolonni joomist tuleks tõkestada. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Juulist jõustunud paljudes kohtades avalikult alkoholil tarbida lubav korrakaitseseaduse säte laieneb ka«toidugruppi mitte kuuluvatele joovet tekitavatele ainetele», näiteks odekolonnile.

Seaduses on kirjas, et alkoholi või muud «toidugruppi mitte kuuluvat joovet tekitavat ainet» ei või 1. juulist tarvitada üksnes ühissõidukipeatuses, sõitvas ühissõidukis, õppetöö ajal koolides ning lasteasutustes, noortelaagrites, tervishoiuasutustes ning hoolekandeasutustes. Samuti ei tohi alkoholi või joovet tekitavat ainet tarvitada lastele suunatud avalikul kogunemisel. Mujal ei tohi joomisega teisi häirida.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sander Põllumäe selgitas, et vastavalt korrakaitseseaduse seletuskirjale mõeldakse «toidugruppi mitte kuuluva joovet tekitava aine» all parfümeeriatooteid või puhastusvedelikke.

Samas ei puuduta see säte narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mille tarvitamine on keelatud sõltumata kohast (välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil).

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik täiendas, et seaduse mõte on pigem, et erinevate vedelike tarbimine oleks keelatud samades kohtades, kus alkoholi tarbimine. «Vastasel juhul saaks alkoholi tarvitamise keelust neis kohtades mööda minna, tarbides näiteks muid joovet tekitavaid aineid või vedelikke,» selgitas Tuulik, kelle kinnitusel soovib justiitsministeerium rõhutada, et korrakaitseseadus ei anna luba ega kohusta kedagi avalikus kohas jooma, vaid toob välja, et see ei ole keelatud kui sellega teisi ei häirita.

«Korrakaitseseaduses ei ole reguleeritud nende ainete tarbimise lubatavust, vaid see, millal mingi alkoholi või selle sisaldusega aine tarbimist avalikus kohas loetakse häirivaks,» toonitas Põllumäe.

Politsei peab häirivaks

Politsei peab aga viina ja odekolonni joomist avalikus kohas juba iseenesest häirivaks tegevuseks. «Demonstratiivne viina joomine avalikus kohas on juba ise sedavõrd üldtunnustatud käitumistavade vastane ning kiire joobe tekitamise seisukohalt ohtlik ning häiriv käitumine, et seda ei peaks tolereerima ei inimesed ega ka politseinikud. Samuti saab kindlasti lugeda häirivaks alkoholi pruukimist ajal ja kohas, kus valdav enamus inimesi on kained ja seal liigub ka lapsi,» ütles lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets.

Sama kehtib tema sõnul ka odekolonni joomise kohta. Politsei annab Koemetsa kinnitusel odekolonni joojatele käsu avalikust paigast lahkuda ja tegevus lõpetada enne kui nad tuleb jõuga kainestusmajja viia. Koemets nentis, et sotsiaalselt heitunud inimesed tavaliselt avalikesse kohtadesse jooma ka väga ei kipu.

Ta tõi välja, et avalikus kohas joomist lubav säte muudab politsei tööd igal juhul esialgu keerukamaks.

«Nüüd tuleb vahet teha, milline alkoholi pruukimine häirib avalikus kohas viibijaid ning see paneb suure osa vastutust inimestele endile. Kui häiritud inimene annab politseile tunnistajana konkreetseid ütlusi, milles seisnes alkoholi tarvitaja poolt tema häirimine, saab avaliku korra rikkujat karistada kas trahvi või arestiga,» selgitas Indrek Koemets. See sõltub aga tema hinnangul konkreetse linna elanike tavadest ja antud kohas avalikult alkoholi tarbimisse suhtumisest.

Näiteks on pilt päise päeva ajal avalikus kohas joovast kambast juba iseenesest häiriv. Aga kui alkoholi tarbitakse öösel klubi juures ning ümbruses kaineid inimesi pole, siis ei tohiks see väga ka kedagi häirida.

Politseil noortega ette tulnud juba ka vaidlusi, kus politsei palub häiriv alkoholi joomine lõpetada, ent noored ütlevad vastu, et seadus ju lubab.