Arvamusfestivalilt: Aasiasse eksportimiseks tuleb tunda sealset kultuuri

Arvamusfestival Paides Foto: Peeter Langovits

Aasia riikidesse eksportimisel ei saa esimeseks takistuseks mitte Eesti esinduste-saatkondade vähesus seal piirkonnas, vaid teadmised sealsest kultuurist, leiti Arvamusfestivalil terve ilma lava debatis.

Selleks, et eestlased saaks Aasiasse oma kaupu eksportida, tuleb tunda sealset kultuuri ja tavasid, rõhutas jaapani keele ja kultuuri lektor Maret Nukke arutelul «Eesti aken Aasiasse – kellele raiuda ja milleks?». Ehk enne arutlust, mida võiks Eesti Aasiasse eksportida, tuleb selgeks teha, mida nad üldse vajavad.

Debateerijad leidsid, et Eesti tootjad võiks suure Aasia turu jaoks vabalt eksportida just sealseid nišitooteid. Kuid selleks tuleb teada, mida seal hinnatakse. Näiteks on hinnatud Eesti mesi, sest seda reklaamitakse kui kõige puhtamast riigist pärit toodet.

Isegi maitsemeel on Aasia ja Euroopa inimestel erinev. «Jaapanisse pole mõtet eksportida vorsti, sest jaapanlased ei söö lihtsalt vorsti,» tõi Nukke näite. Küll aga on seal hinnatud näiteks seasõrad ja kanavarbad kui delikatessid. Positiivse näite tõi Nukke ka Eesti kalatootjast, kes müüb kala söövasse Jaapanisse edukalt nii suitsu- kui soolalõhet, maitsestades neid kummagi turu jaoks eri moel.

Meil on küll olemas mitmeid strateegiaid, kuid ei saa jääda lootma, et riik ettevõtjaid abistama tõttab. Ehkki Eesti esindusi ja saatkondi on Aasia riikides vähe, seda arutelul osalenud probleemiks ei pidanud.

Hiina ekspert Urmas Pappel märkis, et tegelikult ei pea tingimata kõik eksportijad ise olema Aasia kultuuri eksperdid, vaid selleks tuleb Eestil koolitada võimalikult palju konsultante, kes neid sel teel aitavad.

Majandusministeeriumi majanduspoliitika talituse juht Raul Allikivi leidis, et näiteks võiksid sellised eksperdid olla Hiinas, Jaapanis vm Aasia riigis tudeerinud ja Eestisse tagasi tulnud inimesed.