/nginx/o/2014/08/14/3276153t1hdc50.jpg)
Tallinncity kajastas kevadel lugusid kerjustest, kes apaatsete koerte abil linlastelt raha küsisid. Olukord pole aga tänavatel muutunud ning mitmed murelikud kodanikud muretsevad endiselt, kuidas neid koeri aidata saaks ja millise ametkonna haldusalasse sellised juhtumid kuuluvad.
Ühe mureliku kodaniku Kelli Luige väitel on Viru tänaval end sisse seadnud mees, kes kerjab raha uimastatud koera abil. Tema arvates on koer varastatud ning seepärast loodab ta, et pildi jagamine võimalikult paljude silmapaaridega võiks viia koera omanikuni.
«Koer on läbinud tavalise pügamise, mida üldjuhul inimene, kes tänaval kerjab kindlasti ei teeks. Koerte salongis maksab selline lõikus ligi 40 eurot. Üldjuhul inimesed, kes on elu hammasrataste vahele jäänud ja enda välimuse eest ei hoolitse, ei püga oma koera salongis või ei oma vastavat aparaati kodus,» kommenteeris Luik, miks ta arvab, et koer on varastatud.
Tema sõnul maksab pügamismasin üle saja euro, inimestele mõeldud masinaga koera karva lõigates läheks see lihtsalt katki. «Lisaks ütleme, et mingi ime läbi on kerjusel selline pügatud koer, siis normaalne koer ei leba liikumatult tunde ümbritseva vastu mitte mingit huvi tundes,» kirjeldas ta koera apaatset olekut.
Luik lisab, et isegi kui see koer on kerjuse oma, pole tal õigust looma uimastada. «See on väärkohtlemine ja seadusega karistatav. Kui see koer on tema oma, peaks tal olema ette näidata, et loom on vaktsineeritud marutaudi vastu, mis on Eestis kohustuslik. Vastasel juhul on see temaga avalikus kohas viibimine ümbritsevale keskkonnale ohtlik,» on Luik kindel.
«Veendumine, et liikumatu koera nina ees on seisnud veega plastitops ei tõesta, et koera eest on hoolitsetud. Politsei peaks uurima, kas koer on kiibistatud, vaktsineeritud ning et ta pole uimastatud. Seda ei ole võimalik kohapeal vaatluse abil teostada. See inimene peaks tõestama, et see koer talle päriselt kuulub ja pole väärkoheldud,» leidis murelik Luik.
Tegelikult tegeleb selliste juhtumitega Veterinaar- ja Toiduamet. Harjumaa Veterinaariakeskuse loomakaitse peaspetsialist Urmas Saron sõnul on nad kerjuste koeri kontrollinud küll, kuid pole koerte kohtlemises vigu leidnud. Tema sõnul on neil Munitsipaalpolitsei Ametiga kokkulepe, et ka nemad tegelevad selliste kaebustega, sest Veterinaariakeskuse töötajatel ei ole võimalik iga minut väljakutsete peale kohale minna. Kui tegemist tundub olevat tõsisema probleemiga, aitab nende amet kindlasti.
Saron ei tea, kust inimestel uimastatud koerte luulu on tulnud. «On kontrollitud mitmeid koeri, seal ei ole uimastamisega tegemist. Seal on loom nagu ikka- sooja või palava käes ringi ei lippa, vaid läheb ja puhkab.»
Saron isiklikult on kontrollinud kahte või kolme koera ning külastanud ka romade kämpingut, kus ka väidetavalt koeri väärkoheldakse. Kuid ka seal pole ta midagi seadusevastast tuvastanud. «Kui koer suurendab kerjuse sissetulekut nii väga, siis ega ta ei lase tal ära surra,» leidis Saron.