/nginx/o/2014/04/25/2985038t1h6f0b.jpg)
Justiitsminister Andres Anvelti sõnul ei võimalda Eesti õigusruum inimeste lausjälgimist ning inimeste pealtkuulamine niiöelda igaks juhuks oleks väga räige seaduserikkumine.
Anvelt: Eesti õigusruum ei luba lausjälgimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvelt ütles täna valitsuse pressikonverentsil kommentaariks Eesti Päevalehes ilmunud artiklile, nagu kasutaks Eesti julgeolekuasutused FinFisheri võimast nuhkimistarkvara, et vahet pole, millist tarkvara kasutatakse, oluline on, et seda tehtaks seadusi järgides.
«Eesti julgeolekuasutused peavad enamuse oma tarkvarast välismaalt ostma. Mina justiitsministrina ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, kas nad kasutavad sellist tarkvara, kuna mul on teine haldusala. Aga ükskõik, mis värvi on kass, oluline on see, et iga hiire kinnipüüdmiseks on olemas kohtu order,» lausus Anvelt.
Anvelti sõnul ei luba Eesti õigusruum niinimetatud kalastamist. Ei ole nii, et paneme mingi programmi tööle, võtame telefoniraamatuist nime «Anvelt», siis võtame kõik Anveltiga seotud teised Anveltid ja hakkame neid kontrollima. See oleks seaduse väga räige rikkumine. Peab olema konkreetne kahtlus, põhjendus ja kohtu luba,» rääkis justiitsminister.
Ta lisas, et seda valdkonda reguleeriv seadus on muutunud viimastel aastatel palju jäigemaks. «Ei ole mingit varianti, et sa kuulad näiteks 24 tundi ööpäevas kedagi pealt ja kui näkkab, siis küsid kohtu loa ja kui ei näkanud, siis ei küsi. Võimalikud kuritarvitused on seadusega likvideeritud. Isikutel on praegu palju suurem võimalus pärast saada teada, kas ta on kellegi pealtkuulatava kõnesse sattunud,» märkis ta.
Minister lisas, et ta on ka ise saanud teateid, et ta on sattunud pealtkuulatava telefonikõnesse, seega toimib inimeste teavitamine hästi.
Anvelt märkis, et inimeste pealtkuulamise üle teostavad järelevalvet kohus, prokuratuur ja riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon.
«Ma kordan, et niikaua, kuni inimese jälgimine toimub vastavalt seadusele, ei ole tähtis, milline programm seda teeb. Tänasest Eesti Päevalehe artiklist ma mingeid vihjeid seaduserikkumiste kohta ei saanud,» lausus ta.
Eesti Päevaleht kirjutas täna, et häkker pääses ligi rahvusvahelise ettevõtte Gamma Group andmetele ja lekitas need internetti, andmetest võib välja lugeda, et arvuti ja mobiiltelefonikasutaja kohta kõikvõimalikku infot salvestava FinFisheri nuhkvara kasutajad on ka Eesti julgeolekuasutused.