:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/05/23/3053820t1hfb88.jpg)
Kaitsevägi korraldab tuleval aastal läbi aegade suurima õppuse Siil, mis toimub iga-aastase suurõppuse Kevadtorm asemel ning millel harjutatakse 1. jalaväebrigaadi formeerimist.
Kaitsevägi korraldab tuleval aastal kõigi aegade suurima õppuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppus toimub järgmise aasta 4.-15. mail. Õppus toimub kogu Eesti territooriumil, kuid suurem osa tegevusest koondub Lääne- ja Ida-Virumaale. Kokku osaleb õppusel 12 000 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat, kaitseliitlast. Üle poole õppusel osalejatest on reservväelased.
Kaitseväe pressiesindaja kaptenmajor Ingrid Mühling ütles Postimehele, et õppuse eesmärk on testida 1. jalaväebrigaadi formeerimist täismahus. Õppusel kontrollitakse kaitseväe valmisolekut kiirreageerimiseks, üksuste moodustamiseks ja kokkuharjutamiseks ning sõjaliseks juhtimiseks. 1. jalaväebrigaadi üksused on Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljon, tagalapataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon ja pioneeripataljon.
«Kui seni on igakevadisel Kevadtormil kokku harjutanud üks pataljon, siis Siili puhul on põhirõhk jalaväebrigaadi treenimisel. Ka möödunudaastasel Kevadtormil harjutas pataljon kokku 2. jalaväebrigaadi juhtimisel, seekord on kaasatud terve brigaad koos reservüksustega,» lausus Mühling.
Õppus on jagatud kolme etappi. Esimene etapp toimub tuleva aasta 4.- 8. mail, teine etapp 9.- 12. mail ning kolmas etapp 13.- 15. mail.
Õppuse esimeses etapis üksused formeeritakse ja viiakse läbi esmane väljaõpe. See tähendab, et 6000 reservväelast peavad kätte saama varustuse, relvastuse, neist tuleb moodustada üksused. Teises etapis viiakse läbi 1. jalaväebrigaadi taktikaline õppus - üksikvõitleja jaoks on tegemist ajateenistuses õpitu kordamisega, üksuste tasemel on tegemist esmakordse nii mastaapse harjutusega - kunagi varem pole terve brigaad koos reservväelastega kokku harjutanud. Kolmandas etapis on kavas operatsiooni lõpetamine, varustuse hooldus ja tagastamine.
Enamjaolt on õppusele kutsutud need reservväelased, kes lõpetasid ajateenistuse 2012., 2013. ja 2014. aastal, kuid kaasatud on ka teiste aastakäikude reservväelasi. Reservväelaste õppusel osalemise aeg sõltub eelkõige üksusest, kuhu reservväelane kuulub ning auastmest. Ohvitseri saab õppekogunemisele kutsuda kuni 30 päevaks, allohvitseri kuni 21 päevaks ning sõdurit kuni 14 päevaks. Mühling märkis, et tegemist on maksimaalsete õppusel osalemise aegadega, mida enamasti ei rakendata.
2015. aasta Siilile kutsutakse 4000 reservväelast 12 päevaks, et läbi viia tervet brigaadi hõlmav taktikaline õpe ja anda üksustele hinnang, alla 2000 reservväelase kutsutakse neljaks päevaks - nende puhul hinnatakse üksuste formeerimist.
Õppusel osalejatele on ette nähtud päevaraha. Sõdur saab 27 eurot, allohvitser 30 eurot ja ohvitser 40 eurot päevas.
Esimesi kutseid suurõppusele ilmumiseks hakkab kaitsevägi välja saatma juba augustis ja need peaksid jõudma reservväelasteni lähiajal. Tööandjatega on kaitsevägi pidanud konsultatsioone mullu sügisest. Kaitsevägi kavatseb septembris kirjutada Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliiduga alla hea tahte lepingu, milles osapooled kinnitavad, et aitavad võimaluste piires kaasa õppuse edukale läbiviimisele.
Õppuse eelarve on praeguse kava järgi 6,4 miljonit eurot, mis jääb samasse suurusjärku tänavu kevadel toimunud Kevadtormi õppusega.
Suurõppuse Siil toimumine ei tähenda siiski seda, et Kevadtormi nime all õppuseid enam ei toimu. «Järgmine Kevadtorm toimub 2016. aasta kevadel,» lausus Mühling.