Päästeamet hakkab uppunute kohta täpsemaid andmeid koguma

Päästeameti ennetustöö spetsialist Kätlin Poopuu ja Türi päästja Arvi Pitelkov kruvivad keelumärgi külge teadetetahvli, mis annab teada, et selles järves on tänavu uppunud juba kaks inimest. Foto: Andrus Kopliste/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Päästeeamet hakkas sellest aastast koostöös siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga koguma uppunute kohta detailsemaid andmeid, et muuta uppumissurmade statistika täpsemaks.

«Täpsemalt tähendab detailsem kogumine seda, et erinevad ametkondade statistikast kogutakse edaspidi ühtsetel alustel kokku uppunu võimalikult lai profiil,» selgitas päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert Liina Reinsaar, kelle sõnul ollakse huvitatud nii uppumisega seotud sündmustest kui ka isikuga seotud informatsioonist.

Nii saadakse tema kinnitusel parem ülevaade sellest, miks inimesed upuvad ja kes upuvad, et jõuda ennetussõnumitega riskirühmadeni.

Kogutavate andmete maht suureneb edaspidi oluliselt. Selleks, et tagada täiendavate isikuandmete kogumiseks õiguslik alus, tehakse Reinsaare sõnul muudatus päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärusesse.

Hetkel on 2014. aasta detailsemate andmete kogumine veel pooleli ning järeldusi teha ei saa.

Pea kolmandikku uppunutest iseloomustab tavaliselt alkoholijoove. «Üldisema kokkuvõttena võib öelda, et enamus mittejoobes uppunuid on leitud külmal perioodil ehk keegi ei tea, kuidas nad vette sattusid ja seega ei tea ka keegi uppumise põhjust,» nentis Reinsaar lisades, et eraldi saab välja tuua ainult kalamehed, kelle puhul on sageli selge nõrkade jääolude eiramine ja päästevarustuse mittekasutamine. «Uppunud laste puhul on põhjus selge – täiskasvanu poolt järelvalveta jätmine.»

Päästetute tervisekahjustuste kohta päästeametil andmed puuduvad, kuna see läheb ameti vastutusalast välja. «Kui päästjad päästavad veekogust inimese, siis sellega meie teadmine piirdubki. Mis selle inimesega peale kiirabile üleandmist edasi saab, selle kohta meil info puudub ja meil poleks ka õigust selliseid delikaatseid isikuandmeid küsida,» nentis Reinsaar.