/nginx/o/2008/10/14/83378t1h133c.jpg)
«Eesti inimvara raporti» kohaselt tuleks suure töötusenumbri taga näha lisaks üleilmsele majanduskriisile asjaolu, et hulga tööstusharude konkurentsivõime on kesise innovatsiooni ja kulude kasvu tõttu kahanenud.
Raport: töötuses pole süüdi vaid masu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raporti koostajad meenutasid, et Eesti tööhõive omandas arenenud maadele iseloomulikud proportsioonid viie aastaga, samas kui ELi vanades liikmesriikides ja Jaapanis kestis see protsess kolm korda kauem.
Nii aga tuli turumajandus nende hinnangul paljudele inimestele 1990. aastatel liiga kiiresti, mistõttu kujunes pikaajaline töötus ja ääremaal kasvas mitteaktiivsete inimeste osakaal.
Nüüd restruktureerub Eesti majandus raporti koostajate väitel teadmuspõhiseks ning selle juures on näha samasuguseid jooni.
«Osa valdkondi sooritas suure arenguhüppe (nt e-pangandus), teistes on üleminek olnud valulisem: hulga tööstusharude konkurentsivõime on kesise innovatsiooni ja kulude kasvu tõttu kahanenud, mistõttu vastavad töökohad on jäädavalt kadunud,» seisab raportis.
«Restruktureerumise tulemusel võivad madala kvalifikatsiooniga inimesed jääda pikaajalisteks töötuteks, kaotada tööharjumuse ja tervise.»
See ei ole raporti autorite hinnangul lühiajaline probleem, sest näiteks Soomes kestis suur töötus 6–8 aastat.
«Eesti tingimustes võib tööpuudus langeda alla 5 protsendi alles 2016–2018. See tähendab, et üle 100 000 töötu rakendamiseks tuleks otsida erilahendusi.»