Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Raport: ebavõrdsus hariduses tekib juba 5-7-aastastel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Algklass
Algklass Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

«Eesti inimvara raport» toob välja, et erinevad võimalused hariduses tekivad juba 5-7 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele – eriti maalastele kättesaadav. Psühhiaater Jüri Enneti hinnangul on praegune koolisüsteem õuduste unenägu.

«Kasvanud on erinevused Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik,» tõdeb raport. Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest lähikümnendil umbes 40 protsendi võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest muutuvad paljud, eriti maakoolid alakriitiliseks, lisandub hariduse keskmise taseme languse ja ebaühtluse edasise kasvu oht.

Samuti toob raport välja, et Eesti hariduse olukord rahvusvahelises võrdluses on vastuoluline. «Ühelt poolt oleme hulga haridusnäitajatega maailma riikide esirinnas. Teiselt poolt kannatab suur osa Eesti õpilasi kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist.»

Samuti on Eesti õpetajaskond teiste riikidega võrreldes tugevalt feminiseerunud ja noorte õpetajate osakaal väiksem. Eesti põhikooliõpetaja on rahvusvahelist võrdlust arvestades aga distsiplineeritud ja suudab hoida tugevat tunnidistsipliini. «Murelikuks teeb õpetaja vähene eneseusaldus, mille poolest oleme rahvusvahelises võrdluses viimaste hulgas,» lisab raport. Õpetajad ise näevad selle põhjuseid ennekõike ühiskonna suhtumises: väike palk, vähene tunnustus, ebastabiilne hariduspoliitika jmt.

Ennet: koolisüsteem on õuduste unenägu

Psühhiaater Jüri Ennet märkis, et Eestis kehtib praegu, nagu vanas Indias, kastipoliitika. «Kasti pannakse lapsed juba koolihariduse esimestel tasemetel, siis algab koolist väljalangemine ja kooli poolelijätmine.»

«Eesti inimvara raportis» tuuakse välja, et kolmandik kogu töötavast inimvarast ei ole tööalaselt koolitatud, kolmandik on kutseharidusega ja kolmandik kõrgharidusega. Enneti hinnangul on see just koolisüsteemi viga.

«Nii palju kui ma psühhiaatrina lastega, lastevanemate ja üliõpilastega kokku puutun, on minu seisukoht, et praegune koolisüsteem on õuduste unenägu.» Ta sõnas, et koolisüsteem on jõukohane vaid ühele neljandikule, ülejäänutele on see tervistkahjustav.

«Õpetajate palk madal, õpetajad närvilised, iga uue ministriga läheb uueks programmitegemiseks, koolid käivad kokku-lahku...» kirjeldas Ennet, miks ta ei imestagi, et nii õpilased kui õpetajad on stressis.

«Koolisüsteem peab olema selline, et see esiteks valmistaks Jüri ja Mari ette selliseks inimvaraks, et nad teeksid ühiskonnale vajalikku tööd, sest igaüks on millekski andekas. Teine koolisüsteemi oluline osa on selles, et meil inimvara rohkem oleks, et meil ka järglasi tuleks,» märkis Ennet.

Tagasi üles