/nginx/o/2014/08/11/3268795t1h2f73.jpg)
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Viimsi vallavanem Andres Kaarmann ning volikogu esimees Jan Trei allkirjastasid esmaspäeval Viimsis ühiste kavatsuste kokkuleppe riigigümnaasiumi rajamiseks.
Viimsisse kerkib Harjumaa esimene riigigümnaasium
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on esimese kokkuleppega riigigümnaasiumi rajamiseks pealinna piirkonnas ja Harjumaal üldse, tulevikus võib riigigümnaasium aga kerkida ka Sauele, Keilasse ja Rae valda.
Kokkulepe Viimsi riigigümnaasiumi rajamiseks kirjutati alla riigile kuuluval maatükil, tulevase kooli krundil Randvere tee ja Tammepõllu tee ristis – piirkonnas, mida kohalik rahvas nagunii Hariduse alleeks hüüab, kuna just seal paikneb enamik piirkonna koole ja lasteaedu. «Mõistlik on rajada riigigümnaasiume lisaks maakonnakeskustele ka piirkondadesse, kus lapsi rohkem on,» märkis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.
Viimsi vallavanem Andres Kaarmann toonitas, et riigigümnaasium aitab kindlasti leevendada piirkonnas valitsevat koolikohtade defitsiiti. «Täna on Viimsis olukord selline, et gümnaasiumikohta vajaks ligi 500 noort, kuid Viimsi koolis jagub kohti vaid 200-le, ülejäänud käivad koolis Tallinnas või mujal.» Vallajuhid ei välista, et tulevane riigigümnaasium saab õpilasi juurde ka Piritalt, Maardust ning muudest ümberkaudsetest piirkondadest. Pärast riigigümnaasiumi valmimist jääb Viimsisse 5 põhikooli.
Hiljemalt 2018. aastal avatav kool peaks Viimsi ja kogu piirkonna õpilastele pakkuma tulevikus kvaliteetset ning valikuterohket gümnaasiumiharidust. «Riigi poolt on üks põhinõue, täidetud peavad olema kolm põhisuunda – reaal-, humanitaar- ja loodussuund, muu lisandväärtus jääb kohaliku omavalitsuse otsustada,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis. Viimsi volikogu esimees Jan Trei peab võimalikuks riigigümnaasiumile näiteks merendussuuna lisamist.
Küttise sõnul arvestab riik uue gümnaasiumi puhul 5-6 miljoni euro suuruse väljaminekuga. «Loodame ehitada küllatki kokkuhoidlikult,» möönis Küttis, kelle sõnul riigigümnaasiumide loomine üle Eesti end igal juhul õigustanud.