/nginx/o/2009/09/03/230260t1h8059.jpg)
Sotsioloog Andrus Saar ütles, et eile avaldatud «Eesti inimvara raporti» tähtsus seisneb selles, et lisaks inimvara puudutavate probleemide väljatoomisele pakutakse poliitikutele välja ka pikaajalisi eesmärke ning lahendusi.
Sotsioloog: inimesed on esmakordselt riigi rikkuseks tõstetud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saare sõnul on märkimisväärne, et Eestis esmakordselt räägitakse inimestest kui riigi rikkuse osast. «Tavaliselt räägitakse riigi rikkuse puhul SKP suurusest, investeeringute suurusest ja nii edasi, aga just inimvara, seda tegelikult üldse ei käsitleda kapitali osana, väärtusena,» lausus sotsioloog.
«Kusjuures maailmas on viimastel aastatel hakatud sellele väga palju tähelepanu pöörama ja mitmed teadlased on teinud ettepanekuid, et SKP üheks osaks võiks olla näiteks isegi see, kuivõrd inimesed on rahul oma eluga. Riigi ülesanne ongi ju tegelikult luua keskkond, kus inimesed tunnevad end hästi, pakkuda neile perspektiivi, kindlustunnet,» selgitas Saar.
«Kui inimvara raportit lugeda, siis tundub ühelt poolt, et palju uut nagu poleks, mitmed seisukohad on juba avaldatud. Aga uudseks teeb raporti see, et neid nähtusi vaadatakse pika perioodi jooksul,» tõi Saar välja. Ta tõi näiteks majanduse, millest rääkides tuuakse välja kohad, kus oleme edukad ja ka need, kus pole saavutanud seatud eesmärke.
Saar kiitis ka seda, et raport on küllalt kompaktne, mitte liiga pikk, nii et see on hea lugemiseks nii avalikkusele kui kasutamiseks poliitikutele.
Eile avalikustatu Eesti Koostöö Kogu ja Säästva Arengu Komisjoni koostatud raport tõi välja, et praegu on maailmas 1 060 000 eestlast, kellest 12 protsenti elab võõrsil. Rahvastiku vähenemise protsesside jätkumisel on meid 2050. aastaks aga 100 000 võrra vähem.