/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2010/05/24/373166t1h1026.jpg)
Õiguskantsler alustas Tallinna lapsevanema pöördumise alusel menetlust kontrollimaks, kas Tallinna linnavalitsuse otsus muuta ootamatult eralasteaedadele toetuse maksmise korda rikub laste põhiõigusi ja -vabadusi.
Lapsevanem kaebas Tallinna eralasteaia toetuse pärast õiguskantslerile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnaelaniku hinnangul rikub juunis linnavolikogus vastu võetud määrus eralasteasutuste toetamise korra kohta tema ja ta lapse põhiõigusi ja -vabadusi. Uuendatud korra järgi makstakse uuest õppeaastast alates eralasteaias käivate laste eest toetust vaid sel juhul, kui lapsevanem on lapsele taotlenud kohta vähemalt kolmes munitsipaallasteaias, kuid laps pole sinna pääsenud. Sel hetkel, kui lapsele leidub taotletavas linnalasteaias koht, kaotab ta õiguse toetusele eralasteaias.
Õiguskantsleri poole pöördunud lapsevanema hinnangul on selline kord lapse huvidega vastuolus. «Kui algselt ei võimaldatud lapsele kohta munitsipaallasteaias ning ta pidi käima eralasteaias, siis juhul, kui järjekord jõuab lapseni aasta, kahe või kolme pärast, peab ta hakkama käima munitsipaallasteaias. Kui lasteaeda mitte vahetada, kaotab vanem võimaluse linna toetatud kohale eralasteaias ja peaks hakkama maksma eralasteaia eest viimase kehtestatud hinda. Samas pole lasteaia vahetus lapse huvidega kooskõlas,» resümeerib õiguskantsler oma kirjas kodaniku seisukohta.
Õiguskantsler nendib, et ehkki kohalik omavalitsus pole kohustatud eralasteaiale toetust maksma, võib seda siiski vabatahtlikult teha. Et kujundada oma seisukohta, küsis ta Tallinna haridusametilt lisainfot.
«Kui lapsevanem ei soovi (ei saa endale lubada) hakata maksma eralasteaia tasu täies mahus, peab ta võtma järjekorra tema lapseni jõudes vastu koha munitsipaallasteasutuses olgugi, et kohta pakutakse nt aasta enne kooli minekut ning kõik eelnevad aastad on laps käinud kõnealuses eralasteaias?» küsib õiguskantsler muuhulgas.
«Kui jah, siis kuidas on selline praktika, mille järgi peab laps vahetama koha talle tuttavas kollektiivis teise lasteasutuse vastu ükskõik mis ajal, on kooskõlas lapse huvidega?»
Õiguskantsleril tekitas küsimust ka see, kas määrus vastab Eesti põhiseadusest tulenevale õiguskindluse põhimõttele, sest see kehtestati 12. juunil, samas kui lapsevanemad pidid olema hiljemalt 30. maiks teinud oma valiku munitsipaallasteaiakohtade aktsepteerimise kohta. Sel hetkel ei saanud nad veel teada uue korra kehtestamisest.
Haridusamet vastas oma kirjas õiguskantslerile, et neile teadaolevalt paneb valdav osa lapsevanemaid oma lapse eralasteaeda vaid seetõttu, et nad ei ole soovitud munitsipaallasteasutusse kohta saanud. «Enamus munitsipaallasteasutustesse kohapakkumise saanud vanemaid on valmis esimesel võimalusel kasutama munitsipaallasteaia soodsamat teenust. Leiame, et kui vanem ei soovi mingitel põhjustel panna last munitsipaallasteasutusse, siis ei ole eralasteaia toetamine tema lapse osas põhjendatud,» märkis haridusamet.
Hinnangut määruse kooskõla kohta lapse huvide ning õiguskindluse põhimõttega haridusamet oma kirjas ei andnud.
Tallinn maksab eralasteaedadele pearaha 111,50 eurot ühe lapse kohta kuus.