Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kauksi rannas õitseb sinivetikas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Sinivetikate kaldaäärne kogum.
Sinivetikate kaldaäärne kogum. Foto: Aimar Rakko

Kolmapäeval Ida-Virumaal Kauksi ranna veest võetud proovis oli sinivetikate konsentratsioon tugevale õitsengule vastav.

Terviseameti seisukohalt ei ole suplemine õitsvas veekogus soovitatav allergilistele inimestele, väikestele lastele, vanemas eas inimestele, eriti ohtlik on see loomadele. Suplemisel tuleb vältida vee neelamist. Pärast suplemist vetikarikkas veekogus tuleb end kohe pesta ja vahetada riided.

Seevastu Pärnu ranna, Mai ranna, Raeküla ranna ja Vana-Pärnu ranna suplusvees sinivetikaid ei esine.

6. augustil võetud merevee proovis oli vaid mõni üksik sinivetikaniit. Valdavalt oli proovis rohe- ja ränivetikad ning põhjasetete ja makrovetikate tükikesi. Kuigi vees sinivetikaid ei ole, on Pärnu linn hoiatanud, et kaldaäärsetes lompides ja märjas liivas võib esineda sinivetikaid. Seega tasuks väikeste lompide puhul olla Pärnumaal tähelepanelik.

Kuna vetikate olemasolu rannas on suuresti mõjutatud ka tuule suunast ja selle muutusest, siis tasub alati enne vetteminekut hinnata visuaalselt vee kvaliteeti.

Vesi võib olla sogane, halvalõhnaline ja vees ujuv heljum võib olla väga tihe. Lisaks on kalad surnud nii vees kui ka rannal ning rannal on kollakasrohelise tooniga vetikajoon.

Pärast suplust võib tekkida naha kirvendus ja kergemakujuline silmapõletik.

Tagasi üles