/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/22/28031t1h2ccc.jpg)
Parlamendi opositsiooniparteide esindajad lubavad augusti algul monopolide ohjeldamise seaduse uueks arutamiseks kokku kutsutaval erakorralisel istungjärgul osaleda.
Opositsioon lubab augusti algul erakorralisel istungjärgul osaleda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles BNSile, et partei saadikud osalevad riigikogu kõigil istungitel ning ka erakorralisel istungjärgul, kui see kutsutakse kokku. Sama kinnitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikurühma esimees Eiki Nestor.
Erakorralise istungjärgu soovivad kokku kutsuda Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Eestimaa Rohelised, kes olid ka presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse algatajad.
Istungjärk peaks toimuma 2. ja 3. augustil, millele eelnevalt arutavad seadust parlamendi majandus- ja põhiseaduskomisjon. Võimalike muudatusettepanekute arutamist alustas majanduskomisjoni töörühm juba eelmisel nädalal.
Praeguse kava kohaselt peaks riigikogu 2. augustil otsustama, kas võtta presidendi poolt tagasi saadetud seadus muutmata kujul uuesti vastu või mitte. Kui parlament seaduse vastuvõtmist ei toeta, toimub selle edasine menetlemine üldises korras. Sel juhul arutab seadust pärast muudatusettepanekute esitamist majanduskomisjon ning seejärel juba teisel lugemisel ka täiskogu. Lõpphääletusele peaks seadus jõudma päev hiljem, 3. augustil.
Riigikogu võttis monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse vastu 17. juunil. 30. juunil jättis president Toomas Hendrik Ilves seaduse välja kuulutamata, leides, et senisel kujul läheb see põhiseadusega vastuollu ega taga nõutud määral tarbijate kaitset. «Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus sisaldab praegusel kujul kiirustamisest tingitud vigu ja vastuolusid. Seadus rikuks põhiseadusevastasel kujul tarbijate huve ja õigusi ning võib kaasa tuua kohtuvaidlusi,» ütles ta oma otsust põhjendades.
Ilves viitas ka õiguskantsler Indrek Tederi memorandumile, mis saadeti riigikogu liikmetele vahetult enne seaduse vastuvõtmist, ning tõi näiteks, et seaduse jõustudes võivad tarbijate õigused jääda alates 15. juulist tõhusa kaitseta kuni seaduse tegeliku rakendumiseni 2011. aasta lõpus.
«Nimelt kaotaksid seaduse järgi kohaliku omavalitsuse määratud veeteenuse hinnad alates 15. juulist kehtivuse. Sellest ajast peab vee-ettevõtja kehtestama hinnad ise. See aga võib kaasa tuua hindade kontrollimatu tõusu ning riigikogus vastu võetud seadus ei anna praegusel kujul võimalust hinnatõusu tõhusaks takistamiseks,» ütles Ilves, kes pidas lisaks üleminekusätete puudumisele probleemseks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste kehtestamist puudutavaid muudatusi kaugkütteseaduses.