/nginx/o/2014/08/06/3257633t1h2f19.jpg)
Soomes on tuhat inimest haigestunud pärast järves ujumist kummalisse kõhuviirusesse. Eesti ujujaid kimbutavad küll sinivetikad, ent hetkel on korras soole enterokokkide ja kolibakterite näitajad.
Eesti ujumiskohtades soolebaktereid kartma ei pea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri selgitas, et ametlike supluskohtade vee nõuetele vastavust analüüsitakse suplushooaja jooksul vähemalt neli korda. Tehakse kindlaks, mil määral sisaldab vesi soole enterokokke ja Escherichia Coli baktereid.
Soole enterokokid ja E. coli on levinud bakterid, mis elavad inimeste ja loomade soolestikus. Kuna need bakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatorid vees fekaalse reostatuse määratlemisel. Mida suurem on nende kahe bakteri sisaldus vees, seda suurem on tõenäosus, et vees võib olla ka halbu mikroorganisme.
«Kui ametlikes supluskohtades jälgib vee puhtust ka supluskoha valdaja, siis mitteametlikes supluskohtades kellelgi kohustust vett kontrollida ei ole,» nentis Saluri täpsustades siiski, et terviseamet kontrollib ikkagi paljude mitteametlike supluskohtade vee kvaliteeti.
«Siiani ei ole täheldatud peale sinivetikate muid kõrvalekaldeid,» lisas Saluri.
Juuli lõpust on pärast Soome järvedes ujumist haigestunud kummalisse kõhuviirusesse pea tuhat inimest. Oulu järveveest võetud proovist selgus, et vesi sisaldab noroviirust. Täpsemad analüüsi tulemused selguvad reedel.
Kõhuviirusesse on haigestunud tuhat ujujat veel Tampere ja Sipoo piirkondades. Haigestunud kannatavad peamiselt kõhulahtisuse ning sageli ka kõrge palaviku käes. Samuti kogetakse iiveldust ning oksendamist. Seni on ohvrid olnud noored lapsed, kes ilmselt on mängides vett neelanud.
Saluri nentis, et ilmselt on ka Soomes soojad ilmad, mis meelitavad suure rahvahulga randa. Bakterite arv võib tõusta siis, kui inimesed teevad oma hädad vette.
Mullusest supluskohtade ülevaatest selgub, et soole enterokokid ületasid normi 24 proovis. Pooled mittevastavad proovid võeti augusti keskel Pärnu ja põhja ranniku mereäärsetest supluskohtadest (Pärnu, Raeküla, Mai, Vana-pärnu, Võsu, Kunda, Sillamäe, Liimala, Vääna-Jõesuu, Laulasmaa ja Kloogaranna).
Probleemne näiteks Anne kanal
Vee kvaliteedi halvenemist võis mõjutada halb ilm. Enne proovi võtmist ja selle ajal puhus tugev lõuna- ja idatuul ning sadas palju vihma. Neis proovides ületasid normi enamasti soole enterokokid.
Anne kanali rannas leidis augustikuus aset fekaalse päritoluga suplusvee reostus. Juunis ja juulis oli ranna veekvaliteet väga hea. Kuigi bakterite hulk proovides vastas normidele, oli siiski märgatav, et igas järgnevas proovis oli bakterite hulk suurem kui eelnevas. 21. augustil võeti proovid Anne kanali igast nurgast, mis kõik ületasid lubatud piirnormi. Peale suplushooaja lõppu (18. septembril) võetud proovid ei vastanud endiselt nõuetele. Reostuse avastamisel heisati rannas punane lipp.
Piirnormide ületamisi esines veel juunis Valgas Pedeli supluskohas ja juulis Kuressaare rannas.
Teistest kehvema kvaliteediga oli vesi Pärnumaal asuvas Vana-Pärnu rannas ja Lääne-Virumaal asuvas Karepa rannas ning Anne kanalis.
Seejuures ei olnud Karepa ranna puhul üheski proovis mikrobioloogilised näitajad viimase nelja aasta jooksul ületanud piirmäära. Vana-Pärnu rannas on piirmäärade ületamisi olnud paaril korral. Anne kanali veekvaliteet oli kuni 2011. aastani väga hea.