Proteesimeistri amet ühendab käsitöö ja insenerioskused

Nooremseersant Madis Põri kaotas Afganistanis missioonil olles mõlemad jalad ning pärast proteesimeistriks õppimist tegi ka endale sobiva proteesi. Nüüd hakkab ta Ida-Tallinna keskhaigla suurepäraselt sisustatud proteesikeskuses aitama teisi. Foto: Mihkel Maripuu

Mõned nädalad pärast Ida-Tallinna keskhaigla uue proteesikeskuse avamist on nooremseersant Madis Põri töölaud piinlikult puhas, tööriistadel on veel hinnasildid peal ning töökojas valitseb rahu ja vaikus. «Paberimajandus võtab aega,» põhjendab proteesimeister töökojas nähtud klantspilti ja tunnistab, et tahaks juba tööga peale hakata.

«Tegelikult keskus juba osaliselt töötab, siin tehakse sisetaldu, aga mina neid teha ei saa, sest mul puudub meditsiiniline haridus,» räägib kaitseväelasest proteesimeister Põri. Proteesimeistriks koolitati ta USAs Washingtonis asuvas sõjaväelaste ravikeskuses, kus algajad pandi kohe meistrite kõrvale tööle. «Ameerikas on proteesimeister eraldi eriala, kus kaks aastat õpitakse teooriat ja üks aasta on praktika, aga mina pidin selle kõik poole aastaga selgeks saama,» räägib Põri.

Esimese jalaproteesi tegi meister endale, sest kaotas 2012. aastal Afganistanis patrullreidil olles mõlemad jalad. «Vasak jalg on mul keerulise kujuga, hästi luine, rasvkude on vähe ja seetõttu oli raske teha ideaalset hülssi, mida ma saaksin kaua kanda,» kõneleb mees. Pärast mitme lahenduse katsetamist õnnestus tal leida variant, mis talle väga hästi sobib. «Enda tehtuga olen ma palju rohkem rahul, kui sellega, mis ma Inglismaal sain,» hindab meister.