/nginx/o/2014/07/02/3160187t1hebb4.jpg)
/nginx/o/2014/08/05/3255789t1h40d8.jpg)
Tartu ülikooli teadur Kaspar Nurk rajab Vana-Otepääl asuvale Otepääle Lihatööstus Edgar OÜ -le reoveepuhastit, mis erinevalt tavapärasest reoveepuhastussüsteemist ei vaja töötamiseks elektrienergiat.
Teadur rajab Vana-Otepääle uudset reoveepuhastit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu alustame häälestusperioodiga ja täistuuridel töötama peab see selle aasta lõpuks,» rääkis Nurk. Puhasti laiub ligi poolehektarilisel maa-alal ning selle kogumaksumus on 184 500 eurot, millest osa finantseeritakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toel. Klassikalisest aktiivmudapuhastist erineb tema süsteem seepärast, et puhastusprotsess toimub ilma elektrienergial põhinevat reovee õhustamist kasutamata.
«Reovesi viiakse jaotustorustiku kaudu pinnasfiltri filtermaterjaliks olevatele kividele, kus toitained reovees ja kividel kujuneva mikroobikoosluse poolt erinevalt aktiivmudapuhasteist lõpuni lagundatakse ja süsihappegaasina õhku vabanevad ning ärastamist vajavat liigmuda ei teki,» selgitas teadur.
Seega, tema puhasti kuulub tehismärgalatehnoloogial põhinevate reoveepuhastite hulka, mis nende üldist kontseptsiooni järgides põhineb kohapeal olemasoleva energia kasutamisel.
«Oleme vähendanud fossiilkütustest pärineva elektrienergia kasutamist mõistliku miinimumini ja püüdnud isevoolseid protsesse maksimaalselt ära kasutada, samuti oleme rõhku pannud puhasti talvekindlusele,» ütles Nurk.
Uus süsteem ei vaja puhastusprotsessi tööshoidmiseks elektrienergiat ning võrreldes aktiivmudapuhastitega ja nõrgfiltritega võib selle elektrienergiatarve olla ligi paarkümmend korda väiksem.
Eestis on varem rajatud nii pinnasfiltreid kui avaveelisi reovee puhastussüsteeme ning teaduri hinnangul võib neid siin olla kuni 50.
«Vana-Otepääle rajatava reoveepuhastussüsteemi näol on tegemist olemasoleva tehismärgalatehnoloogia edasiarendamisega, milles on arvesse võetud Eestis siiani saadud kogemust,Ankursuurendamaks pinnasfiltrite sobivust reovee puhastamiseks maapiirkondades,» rääkis Nurk.