Keskkonnainspektsioon registreeris kuue kuuga kokku 1307 keskkonnaalast rikkumist, millest suur osa ehk 847 rikkumist pandi toime kalapüügil. Rikkumistega tehti kahju 7,1 miljoni krooni eest.
Keskkonnainspektsioon registreeris poole aastaga 1307 rikkumist
Rikkumiste koguarv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oluliselt vähenenud. Eelmisel aastal registreeriti esimese kuue kuuga 2179 rikkumist, teatas inspektsioon.
Suurim langus on toimunud kalapüügivaldkonnas, kus eelmise aasta samal perioodil oli registreeritud 1459 ja sel aastal 847 rikkumist. Oluliselt on vähenenud rikkumised ranna- ja kaldakaitses, kus eelmisel aastal oli 149 ja tänavu 20 rikkumist. Samuti on vähenenud kaitstava loodusobjekti kaitse ja veekaitse rikkumiste arv.
Mõnevõrra on aga suurenenud jahiseaduse rikkumiste arv. Kui eelmisel aastal oli neid 58, siis sel aastal 70 rikkumist. Samuti on pisut kasvanud metsaõigusnormide rikkumised: eelmisel aastal 102 ning tänavu 118 rikkumist.
Maakondadest on esimesel poolaastal kõige rohkem rikkumisi registreeritud Tartumaal (215), Ida-Virumaal (182) ja Harjumaal (173).
Rikkumiste arvu vähenemisel võib olla mitmeid põhjusi, mille hulgas on loodetavasti ka inimeste keskkonnateadlikkuse suurenemine.
Inspektsiooni hinnangul võib rikkumiste arvu vähenemisel üheks oluliseks teguriks pidada pikka ja lumerohket talve, mille tõttu oli looduses liikumist ja toimetamist tavalisest vähem. Kalapüügirikkumiste arvu võis vähendada ka kevadine kõrge veetase, mis võimaldas kaladel rahulikult kudeda aladel, kuhu röövpüüdjad ligi ei pääsenud.
Keskkonnaalaste rikkumiste eest on tänavu trahvitud 795 isikut kogusummas 1,73 miljonit krooni.
Rikkumistega tekitatud keskkonnakahju suurus on 7,1 miljonit krooni, millest enamiku moodustavad kaevandamistega seotud kahjud.