Tänavune uppumistelaine ei ole Eestis harukordne

Pinnaltpäästjate õppus. Foto: Erik Prozes

Tänavu soojade ilmadega kaasnenud uppumissurmade sagenemine ei ole Eestis paraku harukordne ning veeõnnetustes hukkumised on palavusega sagenenud ka varem.

Päästeameti pressiesindaja Ksenia Isakova ütles Postimehele, et uppumisjuhtumite kasv on otseselt seotud kuumade ilmadega ja alkoholi tarvitanuna ujuma minemisega. «2010. aastal oli sarnaselt tänavusega suvel pikk kuumaperiood ning sarnaselt tänavusega sagenesid uppumissurmad sel ajal hüppeliselt,» lausus ta.

2010. aasta oli võrreldes tänavusega veelgi traagilisem. Kui tänavu on uppunud 44 inimest, siis neli aastat tagasi oli juuli lõpu seisuga elu kaotanud juba 67 inimest. Tänavu on olnud kõige ohvriterohkem kuu juuli, kui veeõnnetustes on hukkunud 14 inimest. 2010. aastal uppus juulis aga kokku 35 inimest ehk keskmiselt rohkem kui üks inimene päevas.

Uppumisterohke oli ka 2011. aasta suvi. Kolm aastat tagasi läksid ilmad ja veekogude vesi soojaks juba juunis ning see kajastus ka uppunute statistikas. Kui tavaliselt jääb juunis uppunute arv alla kümne, siis 2011. aastal uppus juunis 15 inimest.

2009. aasta juunis uppus viis, juulis 13 ja augustis kaheksa inimest ehk suve peale kokku 26 inimest.

2010. aastal uppus juunis kümme, juulis 35 ja augustis 18 inimest ehk kolme suvekuu peale kokku 63 inimest.

2011. aastal uppus juunis 15, juulis 14 ja augustis viis inimest, sel suvel kaotas veeõnnetustes elu kokku 34 inimest.

2012. aasta suhteliselt jahe suvi kajastus ka uppumiste arvus, kokku kaotas sel suvel vees elu 20 inimest – juunis kolm, juulis kümme ja augustis seitse inimest.

Mullu suvel uppus Eestis 30 inimest, seal hulgas juunis viis, juulis kümme ja augustis 15 inimest.

Tänavu uppus juunis kolm ja juulis 14 inimest. Augusti esimestel päevadel on veeõnnetustes elu kaotanud juba kuus inimest.

Viimaste aastatel on terve aasta lõikes kõige rohkem uppunuid 2010. aastal ja kõige vähem 2012. aastal.

2008. aastal uppus Eestis 77, 2009. aastal 61, 2010. aastal 97, 2011. aastal 55, 2012. aastal 54, ja 2013. aastal 56 inimest.

Päästeamet selle kohta eraldi statistikat ei tee, kui palju inimesi õnnestub päästjatel uppumissurmast päästa. «Mõnikord tehakse päästjatele väljakutse, kuid sündmuskohale saabudes on inimene ise veest välja saanud või on kohalolnud inimesed ta veest välja tõmmanud. Sellised juhtumid lähevad päästeametil kirja samasugustena, kui päästjad ise uppunu päästavad,» lausus Isakova.

Viimati päästsid Põhja päästekeskuse päästjad pühapäeva õhtul Põhja-Tallinnas merest neli uppumisohus meest, viiendat meest päästa ei õnnestunud. Traagiline õnnetus sai alguse sellest, et Kalasadama tänaval mere ääres tarbisid inimesed alkoholi. Ühtäkki läks üks mees merre ujuma. Mingil põhjusel ujus ta kaugele ja sügavasse merre, kust ta oma jõududega enam kaldale ei saanud. Talle ujusid appi neli meest ning hakkasid teda kaldale transportima.

Paraku olid appi läinud mehed abivajajani jõudes samuti väsinud ning ei suutnud iseseisvalt kaldale ujuda. Mehed hakkasid meres appi hüüdma. Kuuldes kaugelt merest appihüüdeid, helistasid rannas viibinud inimesed häirekeskusesse ning päästjad tõid mehed paadiga kaldale. Kõik veest väljatoodud mehed olid kurnatud, esimesena ujuma länud mehe elu meedikutel päästa ei õnnestunud.

Päästeameti pressiesindaja toonitas, et palavatel päevadel on tüüpiline uppumissurm seotud alkoholi tarvitamisega. «Tasub meeles pidada, et alkohol ja ujumine ei sobi kokku ning purjus inimest ei tohi mingil juhul vette lubada,» lausus Isakova.