/nginx/o/2009/08/24/225434t1h3f25.jpg)
Järgneva nelja aasta jooksul väheneb teehoiukava kohaselt kruusateede tolmuvabaks muutmise kiirus ligi kolm korda.
Riigi kruusateed saavad tolmuvabaks järjest aeglasemas tempos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigimaanteid, mis moodustavad 16 472 kilomeetriga 28 protsenti Eesti teedevõrgust, hooldab maanteamet. Riigimaanteedest on pinnase- või kruusakattega 38 protsenti ehk ligi 6300 kilomeetrit.
Viimase viie aastaga on kruusateedele katet ehitatud umbes 1500 kilomeetri ulatuses. Buumiaastatel muudeti riigimaanteid tolmuvabaks kiirusega üle 300 kilomeetri aastas. Viimasel kahel aastal on see peamiselt eelarvekärbete tõttu langenud 250 kilomeetrini aastas.
Sel aastal muudetakse tolmuvabaks umbes 130 kilomeetrit kruusateid. Järgnevaks neljaks aastaks on teehoiukavas määratud aastaseks kruusateede katmise mahuks 100 kilomeetrit.
Maanteeameti andmetel investeeritakse sel aastal riigimaanteedesse ligi 4 miljardit krooni, mida on miljard rohkem kui mullu. Sellest 30 miljonit on käesolevaks aastaks ette nähtud riigi maanteede kruusateede tolmuvabadeks muutmiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil puudub info kohalike omavalitsuste teede tolmuvabaks muutmise kohta.
«See, mis teid ja mis järjekorras tolmuvabaks muudetakse, on puhtalt ainult kohalike omavalitsuste otsustada,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteede osakonna juhataja asetäitja Tõnis Laks.
Riigimaanteede tolmuvabaks muutmine otsustatakse maanteeameti ja kohalike omavalitsuste koostöös. Piiratud vahendite tingimustes peetakse silmas konkreetsete teelõikude liikluskoormust ja raskeveokite osakaalu.