/nginx/o/2014/08/02/3248245t1hbb0c.jpg)
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul vajab lähiaastatel kõige rohkem tähelepanu just Ida-Virumaa piirkonnas olev joogivesi.
Joogiveega on kõige rohkem rahul põhjaeestlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes 2012. aastaga on joogiveega rahulolevate elanike arv kasvanud 13 protsenti, selgus keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust.
Kõige enam on joogiveega rahul Tallinna elanikud (91 protsenti) ja Põhja-Eesti elanikud (95 protsenti). Rahulolu on kõrge ka Lääne- (80 protsenti), Kesk- (86 protsenti) ja Lõuna-Eestis (88 protsenti).
Probleemsem on aga Ida-Virumaa piirkond, kus joogiveega on rahul vaid 63 protsenti Eesti elanikest.
«Kehva stardipositsiooni ja tööstuspiirkonnale omaste probleemide tõttu on just Ida-Virumaal olnud investeerimisvajadus eriti suur. Kokku on riik Euroopa Liidu toel selle maakonna veeprojektidesse viimase kümne aasta jooksul suunanud üle 100 miljoni euro. Praegu käivad Narva veepuhastusjaama ehitustööd, mis peavad valmis olema järgmise aasta kevadeks. Siis saavad ka narvalased tarbida kvaliteetset joogivett,» selgitas keskkonnaminister.
Sel aastal panustatakse Pentus-Rosimannuse sõnul nõuetekohase joogivee tagamiseks 20 miljonit euro.
Alates 2000. aastast on Eesti veemajandusse kokku investeeritud 860 miljonit riigi ja Euroopa Liidu raha, millele lisanduvad veel ka kohalike omavalitsuste ja veefirmade investeeringud.
Üle poole sellest on läinud just joogivee kvaliteedi parandamiseks.
Üks suurimaid veeprojekte on olnud näiteks Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt, millesse investeeriti 53,7 miljonit eurot.