Jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv on 35 protsenti kasvanud

Väga kõrge riskiga on Ahtri tänava ülekäigurajad, kus on viga saanud kus inimest. Foto: Mihkel Maripuu

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Elari Kasemetsa sõnul on jalakäijatega tänavu juhtunud õnnetuste arv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud 35 protsenti.

«Seda on päris palju, kui arvestada seda, kui palju me oleme võrreldes eelmise aastaga panustanud rohkem just jalakäijate ohutuse tagamisse. Plusspoolele jääb õnneks see, et jalakäijate hukkumiste arv liiklusõnnetustes on eelmise aastaga võrreldes langenud. Aga inimkannatanutega liiklusõnnetusi on kahjuks 35 protsenti rohkem,» ütles Kasemets Postimehele.

Politseis on valmimas suurem liikluse analüüs, mida pikisilmi oodatakse. «Tahame vaadata sisulisemalt, et kes need on, kes jalakäijatena liiklusõnnetustes kannatada saavad. Kuidas see süülisus jaguneb: kui palju on siin autojuhtide süüd, kui palju on jalakäijate endi süü. Ja tahame vaadata ka kohapõhiselt, et kus need ohtlikud kohad on ja mis need tehiolud on. Kas jalakäija ületas teed õiges või vales kohas, kas oli tegemist reguleeritud või reguleerimata ülekäigurajaga,» rääkis politseijuht.

Jalakäijatega juhtuvad õnnetused on tema sõnul läbi aegade probleemiks olnud, eriti just Tallinnas. «Kui parimatel aegadel on kõikvõimalikud õnnetuste numbrid alla läinud, siis jalakäijate osa on õnnetuste statistikas püsinud muutumatuna. See on probleem ja sel aastal me püüame jalakäijate ohutust tagada kahel viisil,» lubas ta.

Ühelt poolt jälgib politsei rohkem seda, et jalakäijad ise ei rikuks liiklusreegleid ja ei seaks ennast ohtu. Teiselt poolt pööratakse suuremat tähelepanu ka sõidukijuhtidele. «Me üritame keskmist kiirust allapoole saada.  Et sõidukijuht liikleks linnas sobiva kiirusega, et ta enne ülekäigurada aeglustaks, et ta jalakäijatele teed annaks. Kõik algabki kiirusest. Kui auto kiirus on 70 kilomeetrit tunnis, siis jalakäija hukkumise tõenäosus autoga kokkupõrkel on 70 protsenti. Kui auto kiirus on 50 kilomeetrit tunnis, siis on jalakäija ellujäämise tõenäosus  70 protsenti,» ütles Kasemets.

Politsei annab regulaarselt kohalikele omavalitsusi soovitusi muudatuste tegemiseks liiklusohtlikes kohtades ning Kasemetsa sõnul võetakse neid ka kuulda, kuigi  omavalitsuste puhul on sageli otsustavaks see, kas eelarves on liiklusmuudatuste jaoks raha või mitte.

«Eks omavalitsus peab siin oma prioriteedid paika panema. Võtame kasvõi teede joonimise, mis sel aastal on Tallinna linnas ikka väga pikalt viibinud ja ülekäigurajad on just teekattemärgistuse poolest ikka väga kehvas seisukorras ja väga halvasti märgatavad. See on samuti üks osa turvalisusest, sest autojuht tajub liikluskeskkonda ühtse tervikuna. Kui ülekäigukohal on märgid paigas ja sebra on korralikult joonitud, siis on ülekäigurada tunduvalt paremini märgatav ja annab liiklusohutusele kindlasti palju juurde. Kindlasti aitavad ka kõik muud lahendused – ohutussaared, piirded, mis iganes,» lausus Kasemets.