Metsatulekahjude hulk on poole võrra kasvanud

30. juuli seisuga oli juulikuus päästeametit teavitatud 166 korral metsa-või maastikutulekahjust. Foto: Priit Simson / Postimees

Kui eelmise aasta juulikuu lõpuks oli päästeametile tulnud 1102 metsa- ja maastikutulekahjudega seotud väljakutset, siis kolmapäevase seisuga on sel aastal olnud neid ligi poole rohkem - 2228.

Põhjus, miks on sel aastal metsa- ja maastikutulekahjude väljakutsete arv kasvanud, peitub selles, et sel talvel oli lund vähe ja kevad oli juba varakult kuiv. «Seetõttu oli palju maastikupõlenguid ning enamus neist said alguse lohakast lõkke tegemisest, osad ka tahtlikust kulu süütamisest,» rääkis päästeameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Reimo Raja.

Näiteks, kui eelmise aasta aprillis registreeriti seesuguseid väljakutseid 337, siis selle aasta aprillis oli neid lausa 1301.

Vaatamata sellele, et Raja sõnul on aastate jooksul kulupõlenguid vähemaks jäänud ning et inimesed saavad valdavalt aru, et see on ohtlik nii neile kui loodusele, on kulupõlengute arv jätkuvalt suur näiteks Ida-Viru maakonnas. Sel kuul tuli sealt päästeametile põlenguteateid 73 korral ning see moodustab veidi üle poole teadete koguarvust, milleks on 166.

Päästeameti Ida päästekeskuse pressiesindaja Merit Kaljus ütles, et suurem osa Ida-Virumaal olnud maastikutulekahjudest on olnud väikesemõõtmelised kulu- ja turbapõlengud.

«Virumaa selle aasta suurim metsatulekahju oli 21. juulil Vaivara vallas Mustanina külas, kus 5,4 hektari ulatuses põles metsaalust turbapinnast. Tulekahju viimased kolded kustutati alles kolm päeva hiljem. «Tõenäoliselt sai tulekahju alguse mõne marjulise mahavisatud suitsukonist,» ütles Kaljus.

Küsimusele, kas kuumade ilmade pärast ollakse päästeametis ka metsatulekahjudeks rohkem valmis, vastas Reimo Raja, et päästjatel tuleb kogu aeg selleks valmis olla. «Selleks valmistutakse juba kevadel, tehnika vaadatakse üle ja viiakse läbi õppusi ja tehakse treeningharjutusi,» rääkis Raja.

Päästeamet pole nii-öelda erakorraliselt kuumadeks ilmadeks valmistunud, sest eriolukordadeks tuleb valmis olla kogu aeg. «Kõik komandod peavad olema komplekteeritud ja meil on abis olnud ka vabatahtlikud päästjad, kellest on alati palju abi,» selgitas Raja ja lisas, et vajadusel kutsutakse ka mehi kodust välja.

Tulega peab praegu ettevaatlik olema

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints ütles, et kuna praegu on Eestis väga tuleohtlik aeg, tuleb kindlasti tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. «Kui lähete loodusesse puhkama, seeni või marju korjama, olge tulega väga ettevaatlikud,» lisas Ints. Ettevaatlik tuleb olla seepärast, et praegu on metsas ja muu taimestikuga kaetud aladel väga ohtlik lahtise tule kasutamine, sealhulgas suitsetamine.

Päästeamet soovitab metsas liikujatel lõkke tegemisel ja grillimisel kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti. Samuti tuleb tuld teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgides, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele.

«Lahtist tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta vaid sellel tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga,» andis Indrek Ints nõu.

Samuti tuleb tähelepanelik olla neil, kes soovivad taevalaternaid õhku lennutada. «Tugev tuul võib laterna kergesti kanda lähedalasuvale kergesti süttivale pinnasele või puithoonetele ja tahtmatult tekitada tulekahju,» rääkis Ints.

Päästeamet soovitab alati metsas liikudes teada ka oma asukohta, et metsatulekahju korral osataks metsast kiirelt välja saada. Seetõttu olgu laetud mobiiltelefon abi kutsumiseks alati kaasas.

Metsa- ja maastikutulekahjude üldarv

	Jaanuar	Veebruar	Märts	Aprill	Mai	Juuni	Juuli*	Kokku
2013	1	1	2	337	537	98	126	1102
2014	5	8	496	1301	223	29	166	2228

* Juulikuu on 30. juuli seisuga.

Allikas: Päästeamet