Südametunnistus ja (valla)valitsemine kokku ei käi

Hugo Vaher «Vallakirjutaja käsiraamat» Varrak, 2014 198 lk Foto: Pm

Elu tegelikkusest Eestimaal läbi väikevalla ametniku silmade ehk kuidas teenrid meid, rahvast, teenivad. Kõik see, mis Eesti Vabariigis toimub, tuleb äärmiselt tuttav ette, tuttav raamatutest «Juri Andropov», «Brežnev», «Nikita Hruštšov»... Poliitilised mängud, susserdamine, altkäemaksud, sõbrale noa selga löömine... Just nagu mõni kümnend tagasi.

Tea, kas see on inimesele omane või rikkus viis kümnendit elu planeedi kõige progressiivsemas riigis meid sedavõrd ära, aga jah, võimu nimel – olgu see nii väike kui tahes – ollakse valmis ebainimlikkuseks. Võim lubab arvata, et sa oled keegi, ning lisab ka varandust, mida saab nii- või teistviisi koguda.

Võimu saamiseks tuleb mängida peent mängu, vajadusel lakkuda kõrgemalseisjate tagumikku, hävitada sõprade elu ja tulevik, olla kui tuulelipp, omamata isiklikku arvamust.