/nginx/o/2013/10/01/2420592t1h7e4b.jpg)
Valitsus toetas täna 41 koalitsioonisaadiku algatatud eelnõu, mis võimaldaks kohalikel valimistel hääletada noortel alates 16. eluaastast.
Valitsus toetas valimisea alandamist kohalikel valimistel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Andres Anvelt avaldas arvamust, et 16-aastased noored on juba sotsiaalselt piisavalt küpsed, et iseseisvalt valida. «Seda näitab ka nii mõnegi teise Euroopa riigi kogemus, kus nii Austrias, Ungaris, Sloveenias kui ka mõnedes Saksamaa liidumaades on valimisiga langetatud,» ütles ta ministeeriumi teatel.
Lisaks justiitsministeeriumile soovitas valitsusel eelnõu toetada ka siseministeerium, kelle hinnangul tõstab kavandatav muudatus noorte huvi riigi ja omavalitsuste arengu vastu. «Olukorras, kus omavalitsuse tasandil tehakse kõige rohkem noori puudutavaid otsuseid, on väga oluline, et noored saaksid osa võtta kohaliku ühiskonna otsuste kujundamisest,» leidis siseministeerium.
Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad riigikogu liikmed algatasid põhiseadust muutva eelnõu juuli alguses eesmärgiga anda kohalike volikogude valimistel hääletamise õigus noortele alates 16. eluaastast. Muudatusega soovivad saadikud kaasata noori inimesi senisest enam kohaliku elu arutamisse ja otsustamisse.
Valimisea alandamine eeldab põhiseaduse kahe paragrahvi muutmist, mis algatajate soovi kohaselt vajab riigikogu kahe järjestikuse koosseisu heakskiitu.
Valimisea langetamine mõjutaks otseselt umbes 24 000 16-17-aastast noort. Kui riigikogu praegune ja tuleval kevadel valitav koosseis otsustavad muudatust toetada, võivad koolinoored hääletada saada 2017. aastal toimuvatel kohalikel valimistel.