/nginx/o/2014/03/16/2896504t1hbac6.jpg)
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti-Vene piirilepingutega seis endine ning uusi kontakte Venemaaga sel teemal pole olnud.
Paet: piirilepete osas Venemaaga uusi kontakte pole olnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paet meenutas, et aprillis, mil piirilepingud läbisid riigikogus esimese lugemise, avaldas parlament valmisolekut ratifitseerimisprotsessiga edasi liikuda siis, kui Venemaa on lepete ratifitseerimise protsessi samuti alustanud. «See kehtib ja seda hoiakut ei ole keegi muutnud,» ütles ta Postimehele, kinnitades samas, et viimasel ajal mingit suhtlust Venemaaga sel teemal pole toimunud.
Paet ei soovinud hinnata, kui tõenäoline on, et Venemaa võiks lepete ratifitseerimist lähiajal alustada. «Spekuleerimine või arvamine ei anna midagi. Vene pool teab väga täpselt, mis seis lepete ratifitseerimisega on ka Eesti poolt vaadates, nii et nende parlamentaarne menetlus ja ratifitseerimine on selgelt nende otsustada,» lausus välisminister.
Aprilli keskel märkis Paet riigikogus, et lepingute sõlmimine, ratifitseerimine ja jõustamine on jätkuvalt vajalik ka Vene-Ukraina konflikti arvestades, sest sel on selge julgeolekupoliitiline mõõde ja lepingute jõustamisel kehtestatakse ka NATO ja Euroopa Liidu välispiir Venemaaga. «Piirilepinguid on vaja selleks, et need muudavad vähem tõenäoliseks riikide territooriumidega seotud arusaamatuste ja väärtõlgenduste ilmnemise, mis, ma usun, on meie kõigi huvides,» ütles ta.
Paet ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu 18. veebruaril Moskvas.