Hiiumaa sooline palgalõhe suureneb koos nõudlusega kala järele.
Kalamehed venitasid Hiiumaa palgalõhe suurimaks
Statistikaameti aastaraamatust selgus, et kõige vähem saavad naised meestega võrreldes palka Hiiumaal ja Ida-Virumaal – palgalõhe on umbes 30 protsenti.
Samas Ida-Virumaal lõhe aasta varasemaga võrreldes vähenes, Hiiumaal aga kasvas (vaata graafikut all):
Hiiumaa maavanem Riho Rahuoja ütles põhjuseks kolm märksõna: kalandus, metsandus ja plastitööstus.
Metsanduses oli 2012. aastal keskmine brutopalk ligi 600 eurot, plastitööstuses ligi 800 eurot. Kalanduses seevastu pea poole rohkem - veidi üle 1500 euro.
Brutopalk kasvas kalanduses viie aastaga poole võrra, nii et Hiiumaa meestest saavad praegu rohkem palka vaid Harjumaa mehed.
Mitte niisama ei kutsuta kalureid kalameesteks. Hiiumaalgi käivad kalal põhiliselt mehed.
«See on traditsioon,» ütles Rahuoja. «[Varem] olidki mehed merel ja naised tegid kodus raskemaid põllutöid.»
Enam ei käida merel vaid kalu söömiseks püüdmas.
Hiiumaa 2012. aasta majandusülevaatest selgus, et kalandusel läheb hästi hoopis tänu nõudlusele karusnahkade järele. Peamiselt kasutatigi Hiiumaalt püütud kalu söödaks karusloomakasvanduses, vähem inimtoiduks.
Aruandest selgub ka, et karusnahkade järele on nõudlus kõrge just Hiina ja Venemaa turgudel.
Hiidlastel läheb hästi ka plastitööstuses - kaheksast väikesaarel asuvast ettevõttest on enamikel ka kohalikud omanikud.
Ligi pool kogu Hiiumaa majanduskäibest tulebki plastitööstusest.
Ka sel alal töötavad Rahuoja sõnul kõrgematel, insenerikohtadel, pigem mehed. Naised on liinitööl.
«Olemegi sellega natuke hädas täna, et me neid põhjuseid väga täpselt ei tea,» ütles Rahuoja. «Kui makstaksegi naistele sama töö eest vähem, siis see oleks halb. Ja kui see välja tuleb, siis sellega tasuks küll võidelda.»