Eesti ostab ameeriklastelt tankihävitajad

Kõik kolm eile tehtud lasku tabasid sihtmärki. Näidislaskmist käisid vaatamas nii USA suursaadik Jeffrey D. Levine (vasakult), kaitseminister Sven Mikser kui ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Foto: Jaanus Lensment

Eesti soetab lähiaastatel 80 Javelin-tüüpi tankitõrjesüsteemi, mille näidislaskmine toimus eile Tapa linna lähistel. Relvi hakkavad kasutama ka eelkutse ajateenijad.

Kui suur on tõenäosus, et Javelin kilomeetriselt distantsilt tanki tabab? «95 protsenti,» ütles näidislaskmist korraldanud USA armee seersant Black. Ta selgitas, et sajaprotsendilist garantiid ei saa anda – puudujääv viis protsenti tuleneb inimliku eksimuse võimalusest. Seersant lisas, et relva efektiivne laskekaugus on koguni kaks kilomeetrit.

Tema silmad särasid. Miks? Vahetult enne küsimusele vastamist sai ta teha kaks lasku. See pole tavapärane praktika, sest üks lask maksab 60 000 eurot. See on isegi ameeriklaste jaoks nõnda kallis, et väljaõpet tehakse simulaatoril ning reaalselt teevad USA sõdurid aastas üks-kaks lasku. See on kõik.

Lask ise näeb välja nagu multifilmis: laskur teeb klõpsu, rakett hüppab välja. Hetke pärast võtab see leegi taha ja sööstab sihtmärgi suunas.

Seersant rääkis, et Javelin on tankitõrjeks suurepärane vahend. «Koos raketiga kaalub see vaid 22 kilo,» selgitas ta. Nii ei pea seda autoga sõidutama, vaid saab käsitsi kanda. Üldjuhul kasutavad neid kahe-kolmeliikmelised üksused.

Eesti kaitseväes hakkavad Javeline laskma lahingpaarid, kus üks on abimehe rollis. Sõdurite väljaõpe käib kiirelt: nad läbivad kahenädalase kursuse, misjärel tuleb sooritada eksam, ning ongi spetsialist valmis.

Ajateenijad saavad ka lasta? «Päris kindlasti hakkavad ajateenijad väljaõpet saama ja ka nendega laskma,» vastas kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Javelinid võetakse kasutusele kõikides väeosades.

Ta rääkis, et loodetavasti sõlmitakse ostutehing järgmisel aastal. Ametlikult on ühe relva hind umbes 90 000 eurot, kuid nii relvad kui raketid plaanitakse soetada ametlikust väljaostuhinnast odavamalt. Mitme kõrgema ohvitseri hinnangul on see realistlik ootus. Ostu järel algab spetsialistide väljaõpe. Tehingu sõlmimisel arvestatakse ka hooldus- ja remondivajadust tulevikus.

Kindralmajor lisas, et Eesti tankitõrjevõime on muljetavaldav. Kuid miks siis Javeline vaja läheb? «Oleme olukorras, kus peame Milan-süsteemi välja vahetama, et oma väga tugevat tankitõrjevõimet hoida,» ütles Terras. Ta viitas sellele, et ühel hetkel relvad amortiseeruvad ja paratamatult on tarvis varustust uuendada. Milaneid kasutatakse seni kuni võimalik, esialgu paralleelselt Javelinidega kuni rakettide aegumise või ladude tühjenemiseni. Seejärel lasub Eesti tankitõrje Javelinide löögijõul.

Javeline kasutati nii Afganistanis kui Iraagis. «Iraagis lasti nendega ka reaalseid soomussihtmärke ehk siis tanke,» rääkis major Tõnis Metjer. Eelkõige on relvad mõeldud tankitõrjeks, kuid madallennul kopterite tabamine on samuti võimalik. Iraagis kasutasid Javeline nii britid kui ameeriklased.

Ainus alternatiiv Javelinidele oleks Iisraeli tankitõrjesüsteem Spike, mida kasutavad ka soomlased, kuid väidetavalt on nende ülalpidamine Javelinidest kallim.

Ameeriklaste relvastusse tulid Javelinid 1996. aastal ning esimene lahingkogemus pärineb 2001. aastast Afganistanist. Nüüdseks on need ligi 20 riigi relvastuses, näiteks Leedus ja Norras. Muuhulgas kasutavad Javeline mitme NATO liikmesriigi eriväelased.

Javelin süsteem

•    Efektiivne laskekaugus: 65–2000 meetrit

•    Laskeseadme kaal: 7 kg, koos alusega 11 kg

•    Raketi kaal: 15,5 kg

•    Lõhkepea soomustläbistavus: 750 mm

•    Raketi juhtimismeetod: «lase-ja-unusta», st rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile

•    Meeskonna suurus: 2

•    Tootja: Raytheon & Lockheed Martin