/nginx/o/2008/08/24/68236t1h3264.jpg)
Ehkki lõhkekehade avastamiseks mõeldud nõiavits Sniffex ei toimi ja selle tootjat kahtlustatakse börsipettuses, kasutab päästeamet Sniffexit endiselt pommide otsimisel.
Päästeameti imevits osutus petukaubaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sniffexit reklaamiti veel mõne aasta eest kui vahendit, mis avastab isegi väga väikseid lõhkeainekoguseid saja meetri kauguselt, ent USA mereväe korraldatud katses ei reageerinud Sniffex isegi siis, kui sellest vähem kui kümne meetri kaugusele sõitsid kaks veoautot 450 kilo lõhkeainega.
Merevägi tegi Sniffexiga veel katseid, ent reklaamitud imevahend suutis lõhkeaineid avastada vaid juhuslikult.
Eestis kasutab Sniffexit juba mõnda aega päästeamet pommide otsimiseks. Suuremat tähelepanu pälvis Sniffex USA presidendi George W. Bushi visiidi eel 2006. aasta novembris, kui linnakodanikud märkasid imestusega, et päästeameti töötajad kammivad Eesti Panga ümbrust läbi nõiavitsa meenutava seadmega.
Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul kasutab tema asutus Sniffexit endiselt lõhkekehade otsimisel.
«Meie esialgne hinnang on, et see on olnud kasulik ja jääb kasutusse,» lausus Timberg, kelle sõnul on seade aidanud demineerijaid vähemalt lõhkeaine asukoha poole suunata, et sealt muude vahenditega edasi otsida.
Andmed Sniffexi ebaefektiivsuse kohta on juba mitme aasta vanused. Peale selle esitas umbes kuu aja eest USA börsijärelevalveorgan SEC (Securities and Exchange Commission) Sniffexi tootjafirmale süüdistuse börsipettuses.
SECi süüdistuse järgi saavutasid Sniffexi tootjafirma üle 2004. aastal kontrolli kaks bulgaarlast, 28-aastane Petar D. Mihaylov ja 50-aastane Yuri P. Markov, kes asusid koos firma presidendi Paul B. Johnsoniga kunstlikult firma börsiväärtust kasvatama.
Markov leiutas Sniffexi ja Johnson hakkas seda kohe reklaamima, saates nõiavitsa väidetavalt edukate katsete kohta laiali 33 valeinfot sisaldavat pressiteadet. Mihaylov võimendas sõnumit spämmikampaania ja otsepostitusega.
Sniffexi petuskeemis osalesid süüdistuse järgi natuke tagasihoidlikumates rollides ka Texase elanik Mark B. Lindberg ja kaks taanlast, Nicholas V. Klausgaard ja Ilona V. Klausgaard.
Petukampaania tulemusel kasvas aktsia hind lühikese ajaga 80 USA sendilt kuue dollarini ja samal ajal hakkasid firma omanikud oma aktsiaid müüma, kusjuures bulgaarlased ja taanlased teenisid selle pealt
32 miljonit dollarit. Ainus, kes süüdistuse järgi aktsiamüügist tulu ei saanud, oli Johnson.
Päästeametile müüdud Sniffexi hinnaks võis selle hinnakirja arvestades olla umbes 70 000 krooni. Päästeamet hinda ei kinnita ega täpsusta sedagi, millal ost tehti, samuti ei soovinud Timberg kommenteerida, mitu Sniffexit osteti.
Kevadel andis MTÜ Eesti Skeptik päästeameti eridemineerijaile 2007. aasta Umbluu preemia pseudoteaduse edendamise eest just Sniffexi tõttu.
Sniffex
• Otstarve: lõhkeaine otsija
• Kaal: 550 grammi
• Toimimine: pendel osutab läheduses asuva lõhkeaine poole
• Täpsus: 90 protsenti kuni 1 m/s puhuva tuulega
• Orienteeriv hind: 70 000 krooni
• Leitavad lõhkeained: trotüül, dünamiit, ammoniit, püssirohi, semtex, C4, pentriit, heksogeen
• Kasutusalad: ehitiste, parklate, rahvaürituste, lennujaamade kontroll, politsei ja sõjaväe patrullid, eriüksused, maamiinide otsimine