Upume ja põleme: Eesti asub õnnetussurmade esikolmikus

Sel aastal on Eestis juba 37 inimest uppunud, mis on tunduvalt rohkem kui mullu samal ajal. Ka tulekahjudes on tänavu juba 29 inimest hukkunud. Kas Eestis on surmaga lõppevate õnnetuste arv alati suur olnud?

On küll. Aga vähemalt paistame uppumiste, tulekahjude ja liiklusõnnetuste poolest silma koos teiste Baltimaadega.

Aastatel 2008 kuni 2012 oli uppunute määr (iga riigi puhul 100 000 elaniku kohta) neis kolmes väikeriigis kolmandik kõikidest Euroopa Liidus uppunute määrast.

Ühesõnaga, väga palju.

Postimees koostas Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele tuginedes Euroopa Liidu kaardi, millel näidatakse tulekahjudes ja liikluses hukkunud ning uppunute arvu 100 000 inimese kohta igas riigis*.

Eesti paistab teiste Euroopa Liidu riikide seast eriti välja tulekahjude ja uppumissurmade poolest.

Nii nagu ikka, ei ole Balti või teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes olukord väga nukker, aga kui Eestit võrrelda Lääne- või Põhja-Euroopaga, on kõik kolm näitajat traagiliselt suured.

Euroopa Liidu analüüs näitas, et aastatel 2008-2010 moodustas kõikidest surmaga lõppevatest õnnetustest uppumine keskmiselt kolm protsenti.

Samas on uppumine teine kõige levinum surma põhjus kõikidest õnnetusjuhtumitest kuni 14-aastaste laste puhul. Esimesel kohal on liiklusõnnetused.

Noorte 15- kuni 24-aastaste elu lõppes aga surmaga lõppevate vigastuste puhul eelkõige teedel või eneselt elu võttes.

Üle 60-aastaste puhul oli analüüsi järgi kõige sagedasem põhjus kukkumine.

Päästeameti soovitused:

Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja ütles, et rohkete uppumissurmade põhjuseks on liigne alkoholi tarvitamine ning ujumisoskuse ülehindamine.

Ujumisoskuseks nimetatakse tema sõnul seda, kui osatakse basseinis peatusteta 200 meetrit ujuda. Ligi pooled Eesti elanikest ujuda ei oska.

Ajateenijate veeohutuskoolitusel selgus, et noorte meeste ujumisoskus on üllatavalt kehv. Peale 25 meetrit basseinis ujumist olid mehed juba omadega läbi.

Raja: «Koolides õpetatakse küll lapsi ujuma, kuid ükski lapsevanem ei peaks ainult sellele lootma. Laps tuleb saata ujumistrenni või siis ise ta ujuma õpetada.»

Raja tuletab meelde, et ujuma võib minna ainult kaine peaga, paadisõidule minnes olgu korralikult kinnitatud päästevest alati seljas ja eriti tähelepanelik tuleb olla laste suhtes, keda ei tohi hetkekski veekogu ääres tähelepanuta jätta.

Üle kolmandiku uppunutest on alkoholijoobes. Kusjuures piisab vaid paarist õllest, et end veekogus surmaohtu seada.

*Iga arvu jaoks võeti viie aasta keskmine (aastatel 2008 kuni 2012) hukkunute arv ja selle järgi vaadati, kui palju inimesi hukub 100 000 inimese kohta. Viie aasta keskmine võeti seetõttu, et 2012. aasta andmed olid kõige hilisemad. Samas ei olnud selle aasta andmeid iga riigi puhul teada. Nii ka 2011. aasta kohta. Seetõttu oleksid kõige värskemad andmed olnud alles aastast 2010.