Eesti vetes nädal aega kestnud miinitõrjeoperatsiooni käigus leidsid NATO 1. miinitõrjeeskaadri laevad 19 lõhkekeha, millest kahjutuks tehti vaid kolm.
NATO miinilaevad leidsid Eesti vetest 19 lõhkekeha
Eesti vetes teeb miinitõrjumise keeruliseks see, et paljud objektid on veealuste kaablite ja torude lähedal.
«Nende lõhkamine ei ole tihtipeale võimalik ja paljud neist jäävadki mere põhja lebama,» põhjendas mereväe staabi ülem kaptenleitnant Jüri Saska, miks vaid kolm lõhkekeha 19st kahjutuks tehti.
Kui lõhkekeha on lähemal kui pool miili juhtmele või torule, siis miinijahtijad seda lõhata ei tohi.
Sel kevadel leidsid NATO miinijahtijad Riia alt näiteks 94 lõhkekeha, nii et 20 miini Tallinna lähistelt ei kõlagi nii ohtralt.
Samas on Saska sõnul sellelt alalt, mida eelmisel nädalal operatsiooni jooksul kaeti, juba ka varem miine otsitud.
Peamiselt asuvad tema sõnul lõhkekehad piirkondades, kus toimub kõige tihedam mereliiklus.
Peale miinide leidsid neli NATO laeva ka üle 100 veealuse objekti, mille seas on lisaks paadivrakke ja miiniankruid.
Eesti miinijahtija Admiral Cowan leidis neli lõhkekeha, Taani fregatt Thetis aga 12 lõhkekeha.
Leedu miinijahtija Kursis leidis Naissaarest põhjas vene päritolu KB-tüüpi ankrumiini, mis aktiveerub kokkupuutel laevaga.
Ka avastasid Taani mehitamata alused Naissaare lääneküljelt kaks Venemaalt 1930-ndate lõpust pärit ankrumiini M08.
Käimasolev miinitõrjeoperatsioon on esimene sellemahuline ettevõtmine Eesti vetes sel aastal, mille põhieesmärgiks on Eesti laevateede ja merealade puhastamine ajaloolistest lõhkekehadest ja seeläbi ohutu mereliikluse tagamine kõikidele mereteedel liikuvatele alustele.
NATO miinitõrjeeskaader on üks osa alliansi julgeolekumeetmetest, mille Põhja-Atlandi Nõukogu otsustas rakendada, et suurendada NATO kohalolu Ida-Euroopas. Lisaks Eesti miinijahtijale Admiral Cowan kuuluvad hetkel eskaadrisse veel Saksa staabi- ja toetuslaev Elbe, Leedu miinijahtija Kursis ning Taani fregatt Thetis.