Täna Postimehes: Aafrika seatapja levib kiirusega 300 kilomeetrit aastas

Niimoodi muinasaja kombel põletavad lätlased sigade aafrika katku nakatanud sigu. Alternatiiviks on loomade matmine. Foto: Mārcis Ulmanis

Küsimus ei ole enam «kas?», vaid pigem «millal?». Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul võib arvata, et millalgi leitakse ka Eesti territooriumil mõni sigade aafrika katku surnud metssiga, nii nagu see juhtus alles äsja Läti Ērģeme vallas. «Rabeleme selle nimel, et katk ei jõuaks kodusigadeni.»

Läinud nädala lõpus sai veterinaar- ja toiduamet Euroopa Komisjonilt ka loa kehtestada Läti haiguskoldest 40 kilomeetri kaugusele ulatuv puhvertsoon – piirang jõustub alanud nädalast. Sellesse tsooni jääb terve Valgamaa, Karksi vald Viljandimaal ja veel neli Võrumaa valda, mis piirnevad Valgamaaga. Elussigu võib tsooni tuua, küll aga on piiratud sigade viimine tsoonist välja. «Sead peavad olema sündinud samas farmis või siis viibinud seal vähemalt 30 päeva, teiseks tuleb kõiki tsoonist väljaviidavaid sigu uurida laboratoorselt ja analüüsitulemus sigade aafrika katkule peab olema negatiivne,» seletas Pärtel.

Katku surnud metssigade leidmiskoht jääb Eesti piirist kümnekonna kilomeetri kaugusele, nii lähedale, et eestlased nimetavad Ērģeme piirkonda ammustest aegadest Härgmäeks. Sigadelt levis katk kiiresti samas asuvasse 60-pealisse seafarmi. Sigade hävitamiseks kasutati muinasajast tuttavat meetodit – laoti kaks vägevat puuriita ja põletati loomad nende peal ära. Leedus nakatus aga läinud nädalal hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest juba tervelt 20 000-pealine seafarm – siin ei jäänud üle muud, kui kõik loomad hukata ja matta farmi territooriumile.

Läti Toidu- ja Veterinaarameti põhja piirkonna juhi Mārcis Ulmanisel on kibedad tööpäevad. «Suvel on hea töötada, sest päike tõuseb vara ja loojub hilja,» ironiseeris ta. «Kui taudi ei peatata, on Eestis ja Lätis peagi alles väga vähe sigu.»

Aafrika seakatk on kõigist sigade taudidest kõige hullem, sest see tapab kiiresti pea kõik loomad. Ehkki haigus ei nakka inimestele ega teistele liikidele peale kodu- ja metssea, mõjutab see juba praegu Lätis otseselt inimeste elu. Nii näiteks patrullivad Härgmäe valla karantiinitsoonist väljuvatel teedel ööpäevaringselt politseinikud, kes viskavad pilgu ka kõige väiksemate sõiduautode pagasiruumi – ega keegi ei ürita ometi salaja piirkonnast sealiha või elussiga välja smugeldada.

Nakatunud Härgmäe farmi minek on rangelt keelatud. Kõigepealt leiti Härgmäe kandis paari nädala eest paar surnud metssiga ja seejärel nakatus kohe ka kilomeetri-paari kaugusel asuv farm. «Metssead sõid põllul kaera ja seejärel otsustas farmer äratambitud vilja oma kodusigadele sööta,» seletas Ulmanis. Kagu-Lätis nakatus paarkümmend farmi, aga need on üldiselt ühe-kahe sea kasvatajad. Esimene nakatunud kodusiga leiti Kagu-Lätis alles 21. juunil ja juba 17. juuliks oli taud jõudnud Härgmäe kanti Põhja-Lätis. «Sigade aafrika katk jõudis alles 2007. aastal Aafrikast Gruusiasse, seejärel juba Venemaale, Valgevenesse, Poola, Leetu ja Lätti. See haigus levib kiirusega 300 kilomeetrit aastas,» ütles Ulmanis. Niisiis ütleb loogika, et Eesti on järgmine.

Edasi loe Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!