Tõnis Oja: Cháveze sündroom

Tõnis Oja Foto: Liis Treimann

Sajandivahetusest alates kehtib Eestis üsna unikaalne tulumaksusüsteem, kus ettevõtted teenitud kasumilt tulumaksu ei maksa, vaid teevad seda alles siis, kui aktsionärid ja osakuomanikud võtavad osa kasumist dividendidena välja. Süsteem on meid väga hästi teeninud – ettevõtjatele meeldis siia investeerida ning kohalik ettevõtlus arenes kiiresti. Tõsi, maksusüsteemil olid ka omad miinused, sest tihti viidi ettevõtetest raha välja muul viisil, näiteks emaettevõtted võtsid siinsetest tütarettevõtetest laenu. Aga ka laenu eest tuleb maksta intressi ja kunagi tuleb see ka tagasi maksta.

Praegu on muidugi keeruline öelda, kas oli just ettevõtete tulumaksu puudumine või mingi muu põhjus, aga eelmise kümnendi esimesel poolel hakkas siinne majandus kiiresti kasvama ning välismaal räägiti üha enam Eesti majandusimest.

Ülemaailmne finantskriis ja sellele järgnev Euroopa võlakriis tõi kaasa ka muutused paljude siinsete inimeste, eriti populismikalduvustega poliitikute suhtumises ettevõtete tulumaksusüsteemi. Kriitika alla sattusid just välisomanduses olevad ettevõtted, kes teenisid siin küll suuri kasumeid, aga riigile nendelt tulumaksu ei maksnud.